Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2013 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance. Muidugi ei saa Trubetskyt hukka mõista selle eest, et ta uut bändi tahtis teha, aga kuna Flowers on põhimõtteliselt Vennaskond ingliskeelsete sõnadega, ei saa ma seda heaks otsuseks lugeda. Kahjuks on ka tõeks fakt, et Trubetsky ei oska inglise keeles laulda. Kõva aksendiga ja ebaselgelt välja lauldud sõnadest on sageli peaaegu võimatu aru saada. Minu halbade eelarvamuste vastu ei aidanud ka see, kui paigast ära heli oli. Vokaal oli sageli
Esinemise lemmiklauluks oli mul ,,Keskerakonna uus hümn", mis oli lihtne, kuid meeldejääv ja mis pani ka mind kaasa laulma: ,,Vali Keskerakond! Hurraa!" Eelviimaseks bändiks oli The Flowers of Romance, mille zanriks on uusromantiline punk. Flowers oli muidu olnud Vennaskonna liikmete kõrvalprojekt juba aastast 1999, kuid aastal 2007 ütles laulja Tõnu Trubetsky, et Vennaskond on ametlikult lahku läinud ja nüüd on ainult olemas bänd nimega the Flowers of Romance. Muidugi ei saa Trubetskyt hukka mõista selle eest, et ta uut bändi tahtis teha, aga kuna Flowers on põhimõtteliselt Vennaskond ingliskeelsete sõnadega, ei saa ma seda heaks otsuseks lugeda. Kahjuks on ka tõeks fakt, et Trubetsky ei oska inglise keeles laulda. Kõva aksendiga ja ebaselgelt välja lauldud sõnadest on sageli peaaegu võimatu aru saada. Minu halbade eelarvamuste vastu ei aidanud ka see, kui paigast ära heli oli. Vokaal oli sageli
nähtustena vaadelda on keeruline. Punkarid väljendasid end ENSVs väga tihti luule kaudu, mis on võrreldes muu maailma punkliikumistega võrdlemisi ainulaadne.85 Punkluuletajatest võib esile tuua eelkõige Tõnu Trubetsky, Villu Tamme, Merca, Matti Moguči, Albert Trapeeži ja Mait Vaiki. Valdav osa intervjueeritutestki leiab, et ENSVs eksisteeris eraldiseisva žanrina punkluule ja peamiste autoritena nimetatakse just Mercat ning Tõnu Trubetskyt. Punkluuletajate eeliseks ühiskondlikult aktsepteeritud luuletajate ees (ning põhjus, miks nende looming puudutas noori rohkem kui klassikaliste autorite värsid) oli sisuline reeglite puudumine, võimalus öelda otse välja oma mõtted ning hinnangud ümbritsevale elule, muretsemata sealjuures värsitakti ja poeetilisuse pärast. Tihti võeti üles valusaid teemasid, mille puudutamist muidu ühiskonnas heaks tavaks ei peetud või mis oli isegi keelatud