otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest kokkupõrgetest vürtsitatud stseenideks jagas, muudavad ülekobrutavad tundepalangud ja melodramaatilised intriigid sündmustiku elukaugeks ning kaootiliseks. Kontrastses ja sünges "Trubaduuris" omistas Verdi nagu "Rigolettoski" kangelaste sisemaailmale suurt tähelepanu. Ta rikastas Manrico karakterit temperamendi, lüürika ja mehise dramatismiga ning kirjutas talle itaalia revolutsioonilaulule lähedase impulsiivse, kaasaegse üleskutsena kõlava cabaletta. Rahva kujutus aga meenutab Verdi neljakümnendate aastate patriootlikke ooperikoore. Ehkki vabadusvõitluse idee on libreto lehekülgedel küllaltki varjatud,
Ainestikuvalikul on Verdi pöördunud kolmanda seisuse poole, tegelased pole kuningad või väejuhid või Piiblitegelased, vaid "tavalised inimesed". Luisa Miller on sõduri tütar, kes armastab krahvi poega. II loomeperiood ~1850-1870 1851 "Rigoletto" (Hugo draama järgi) peategelane on ühiskonna n.ö outsider, küürakas ja lombakas narr. 1853 "Trubaduur" (ühe hispaania romantiku draama järgi) ja "Traviata" ( Dumas-noorema näidendi "Kameeliadaam" järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi
annaabi.ee 
