Muusika on sel ajal kerge ja meeldiv, sest peaaegu kõik näivad nautivat Jane lugemist. Lefroy läheb onu soovitusel metsa jalutama ning muusika sel ajal on järsk ning selles on mingisugune turtsatav toon, sest Tom on pärit linnast ning ei naudi vist eriti metsas oksade vahel, lompide sees kõndimist. Samal aja kõnnib Jane metsas ning muusikat kuulates tundub, et tema naudib metsas jalutamist väga, sest muusika läheb üle õrnaks ja sujuvaks. Kui Jane Tomi märkab muutub muusika trotsivaks ja sisse tulevad stakaatod. Sellest järeldan, et Jane on noormehe peale pahane, kuna too oli tema kirjutist solvanud. Muusika läheb üle humoorikamaks, kui Lefroy kukub oksade vahel tuuseldades ja hüüab Jane'i, kuid Jane eirab teda. Pärast esimest balli filmis, kui Jane kirjutab ärritunult, samas ka huvitunult Lefroyst on muusika kiire ja lõppeb järsult. Jane'i arvamus temast on veel halvem, sest noormees oli eelmine õhtu, ballil
korsetist, mis ahistas ja surus naisi alla. "Kadunud põlvkonna" meeste naised olid iseseisvad ning muutunud võrdseks meestega. 20. sajandi alguses tõusis spordi populaarsus plahvatuslikult. Olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängudki ning kasvas jalgpalli polulaarsus. Üks 20 sajandi moodne mees võinuks igal juhul jalgpalliga tegeleda ning kuidas lõpetas ta siis "kaotanute põlvkonnas"? Kui loeme sportliku mehe moekaks meheks ning moeka mehe härrasmehelikuks, riske trotsivaks, kaotusi hästi vastuvõtvaks ning jõudu võitjast lugu pidavaks siis jõuamegi otsapidi kaotanute põlvkonda, mille esindajateks olid üllad ning vaprad mehed, kes ei peljanud sõtta astumist. 20. sajandi alguse moodsa inimese ning "kaotanud põlvkonna" vahel on vaid mõned sammud ning kui jälgida inimkonna arengut, siis võib nende inimeste vahel sarnasusi leida.
annaabi.ee 
