ja kiirendab polümeriseerumist · tümosiin 4 seostub ATP-G aktiiniga ja takistab polümeriseerumist Aktiini filamente lagundavad valgud (kofiliin, gelsoliin): Lagundavad filamendid lühemateks juppideks, sageli seostuvad (+) otsaga, takistades täiendavat polümeriseerumist ja soodustades lagunemist () otsast. Olulised tsütoskeleti kiirete ümberkorralduste ajal Aktiini filamentide pikkust stabiliseerivad valgud (CapZ, tropomoduliin) CapZ seostub (+) otsaga, tropomoduliin () otsaga. Olulised valgud kui on vajalik säilitada kindla pikkusega filamendid, näit erütrotsüütide membraanides (+ veel) 5.)Aktiini mootorvalkude müosiinide struktuur: Rasked ahelad.Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on - heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud ja hoitakse koos perioodiliselt paiknevate hüdrofoobsete aminohapete vahel tekkivate hüdrofoobsete vastasmõjudega. Koosnevad kolmest struktuurilt
- Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist) c) Gelsolin ja kofilin (ahelat lagundava toimega) d) CapZ – seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin – sama, mis CapZ, aga seostub filamentide – otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP – actin related proteins) – on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud – vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks.
- Rakkudes on filamentide pikkus, stabiilsus, nende omavaheliste komplekside geomeetria reguleeritud mitmete täiendavate valkude poolt. a) Profiliin (soodustab polümeriseerumist) b) Tümosiin beeta4 (takistab polümeriseerumist) c) Gelsolin ja kofilin (ahelat lagundava toimega) d) CapZ seostub + otsaga ja takistab uute monomeeride lisandumist ning vanade eemaldumist (stabiliseerib) e) Tropomoduliin sama, mis CapZ, aga seostub filamentide otstega. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP actin related proteins) on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks.
annaabi.ee 
