1849. aastal. Sambesi jõgikonda uurides avastas Victoria joa 1855. aastal. Tema Läbis esimesena 18541856. aastal Aafrika mandri, läänest itta. Edasistel reisidel avastas Njassa järve, Bangweulu järvest voolab Luapula jõgi, mis omakorda voolab Mweru järve. Uuris koos H. Stanleyga Tanganjika järve põhjaranda (1872) ja kummutas varasema oletuse Niiluse algamise Tanganjikast. David Läks 1873. aastal uuesti Bangweulu järve piirkonda ning suri seal troopikapalavikku. Tema reisikirjeldused äratasid Euroopas laialdast tähelepanu, humaanse suhtumisega aafriklastesse, pälvis ta nende suure austuse. Amundsen 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. Nende seas sooritasid lõunapoolusele esimese retke norralane Roald Amundsen ja inglane Robert Scott. Lõunapooluse vallutamist alustasid mõlemad Rossi mere jääbarjäärist. Lõunapoolkera suvel 1911
töödates laevaarstina. 10.aprillil saabus autor Amsterdami. Seal istus Gulliver ühele väikesele laevale ja jõudis õnnetusteta oma kodumaale. Autor oli 5.kuud kodus, kuid siis tehti talle ettepanek hakata ,,Seikleja" kapteniks. Gulliver võttis selle pakkumise vastu, jättes naise rasedana koju. 7.septembril 1710 purjetas laev Portsmouth`ist välja. Nad pidid kauplema Lõunamere indiaanlastega, kuid mõned mehed laeval surid troopikapalavikku, ning Gulliver pidi palkama uued töölised, kuid need olid mereröövlid, nad rikkusid ära teised mehed, ning pidasid kapteni ehk Gulliveri vastu salanõu. Nad sidusid ta kinni tema kajutisse, ja tegid oma asju, millest autor ei teadnud. 9.mail 1711 asetati ta tundmatule saarele. Ta liikus saare sisemaale, ning märkas imelikke loomi. Kuna ta tegi ühele neist natuke haiget, siis teised kariliikmed tulid ka tema juurde, ning loopisid teda enda väljaheidetega. Lõpuks nad jooksid ära
annaabi.ee 
