Elupaiku kujundavad tegurid: Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Enamik bioome on nime saanud domineerivate taimede järgi, sest taimedest oleneb millised teised organismid seal esinevad. Rohtla valdavalt rohtataimed, puude jaoks kuiv, kõrbe jaoks niiske- suured loomakarjad (kiired, karjades) hirved, gasellid, närilised (urgudes). Savann on üksikute puudega rohtla kaelkirjak, jaanalind, gepard. Troopikamets soe, niiske, arvukas loomastik, enamik puu otsas ahvid, linnud, maod Tundra lage maastik, subel palju loomi, linde, putukaid, palju linde ja närilisi. talvel lindudest lumekakud, lumepüüd. Lõunapoole metsatundrsse lähevad ja põhjapõdrad. Ohustatud loomad: Dodo ehk dront (1598-1681) Mauritiuse saarel (India ookean) 11. Evolutsioon Evolutsioon on Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi
9 MAT) olid ca 1 MA võrra vanemad kui leiud mujalt. Siis aga dateeriti Jaava vanimad leiud pea samavanadeks. Kuigi on endiselt alust pidada ürgkoduks Aafrikat, on jää õhuke. On loodulikke katselappe - näiteks suurte katastroofide järgsed perioodid, kus on võimalik monitoorida elu taastumist. Hea näide on 1883 pursanud Krakatau. Nii saadud andmed on üllatavad pigem selle, et juba ca 50 aasta pärast oli pea steriilsest tuha-laavakõrbest saanud taas troopikamets 271 taime ja 31 linnuliigiga (Jaavani ca 40 km). Jääaegade mõju on eriti hoolikalt uuritud EBG tegur. Kogu kvarternaari (ca 2.5 MA) on korduvalt läbinud kliima olulise jahenemise perioodid. Taimede migratiooni viimase jääaja lõpust alates uuritakse klassikaliset õietolmu alusel. Kuid on ka muid näiteid, üsna elegantseid. Nii näiteks Briti saartel 30 KA eest elanud herilasete liik on veel olemas - kuid vaid Skandinaavia arktilises osas
annaabi.ee 
