surmavaid haigusi, näiteks kollapalavikku ja malaariat. Malaariat levitavad troopikas esinevad hallasääsed (Anopheles). • Seoses atmosfääri soojenemisega võib juhtuda, et malaariat levitavad liigid levivad ka Euroopasse, kus neid esineb hetkel vaid soojadel ja niisketel aladel. • Igal aastal kannavad nad haigusi edasi ligi 700 miljonile inimesele. • Sääsed ei kanna HIV-i ega AIDS-i. VÕITLUS SÄÄSKEDE VASTU ● Troopikalistes piirkondades püüavad inimesed sääskedega toime tulla, kuivendades nende koorumispaiku ja kasutades putukamürke, ent harilikult pole sellest kõigest abi. ● Meie kaitseme end sääskede eest pannes katmata kehale kreeme või pihusteid, mis kahjustavad Isane sääsk Emane sääsk Sääsevastsed Sääsevastne Sääse nukk https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=wFfO7f8Vr9c
* Õie ehitus: abilehtedeta, õied kahesugulised, tsüklilise ehitusega, enamasti 5 kroon- ja tupplehega, enamasti kaks viljalehte. Vegetatiivsete organite iseärasuseks on vett säilitavad koed. * Vili on kukkurvili. (Botaanika II) 20. SUGUKOND ROOSÕIELISED: VILJADE MITMEKESISUS. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk kuulub üle 3000 liigi. Roosõieliste liigid on levinud peaaegu kogu maakeral, eriti põhjapoolkera parasvöötmes ja troopikalistes mäestikes. * Sgk kuuluvad suve- ning igihaljad puittaimed ja püsikud, harva üheaastased taimed. Veelgi harvem ronitaimed. * Primitiivse õie ja vilja ehitusega liikide kõrval esineb progressiivseid, spetsialiseerunud vorme. Hoolimata putuktolmlemisest on õite spetsialisatsioon siiski suhteliselt väike. Kibuvitsast saab ainult õietolmu, teistelt nektarit, täheldatud on ka isetolmlemist (toomingas ja pihlakas). Tuultolmlemine on roosõielistel haruldane. * Abilehed olemas, harva puuduvad
annaabi.ee 
