Selgroogsetest on mürgised ainult mõned kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peaaegu kõigil ämblikel on lõugtundlates mürginäärmed. Mürk on küllaldane peamiselt putukate surmamiseks. Siiski on mõned ämblikud inimesele väga ohtlikud, tuntumad on Lõuna-Euroopast Hiinani levinud karakurt ja Ameerikas elav nn must lesk. Ämblike mürgid on valgulised nagu maomürgidki. Mesilaste ja herilaste mürgi põhikomponentideks on samuti valgud. Paljudel troopikakaladel on uimekiired ja ogad mürgised ning ka inimesele ohtlikud. Eriti tugevaid mürke leidub kerakalade siseelundites ja kõhukelmes, nende lihas aga mürke ei ole. Kerakala mürk on tetrodotoksiin. Kahepaiksete nahk sisaldab mitmesuguseid mürke, mis võivad olla väga tugevad. Näiteks Lõuna-Ameerikas elava väikese konna, kohaliku nimega cocoy, naha ekstraktist on inidaanlased aastasadu valmistanud noolemürki. Selle põhikomponendiks on batrahhotoksiin
alkoholid, aldehüüdid või estrid. Repellendid on putukaid peletavad ained: nende lõhn putukatele ei meeldi. Suhteliselt lihtsa keemilise valemiga on üks varasematest sääsetõrjevahenditest dimetüülftalaat. Loomsed mürgid Loomsed mürgid on iseloomulikumad selgrootutele. Selgroogsetest on mürgised osad kalad, kahepaiksed ja roomajad. Peamiselt on tegu valguliste mürkidega (ämblikud, maod, herilased, mesilased). Paljudel troopikakaladel on mürgised uimekiired ja ogad, kerakalal on mürk (tetrodotoksiin) siseelundites, kuid mitte lihastes. Kahepaiksetel on mürk nahas. Maomürgid (lõgismadu, gürsa, rästikud) on tavaliselt neurotoksiinid, st halvavad närvisüsteemi tegevuse. Toimimiseks peab mürk jõudma verre, ka limaskesti söövitades. Maomürkidest valmistatakse mitmeid ravimeid. Meelemürgid narkootikumid Meelemürkide tarbimine viib mõnutunde, joovastuse ja ümbritseva maailma tajumise
annaabi.ee 
