aastal võttis endale eestlaste hertsogi tiitli kuningas Erik V. (ibid, lk 16) 14. sajandi esimesel poolel suurenes oluliselt vasallidele kuulunud vapipitserite hulk. Eestimaal vasallide suurenenud privileegidele viitab siinsete vapipitserite oluline kasv. Kui vasallide seast hakati nimetama meeskohtunikke (Mannsgerichter), 14. sajandi esimesel poolel, suurenesid oluliselt ka vasallide privileegid. Senised õigused muutusid suurenenud privileegidega. 13. sajandil uue kuninga troonileasumisel kehtis reegel, et vasallid pidid ühe aasta ja kuue nädala jooksul sõitma Taani tema palge ette, võtmaks uuesti vastu oma lääni, siis Christoffer II pikendas julgeolekukaalutlustel seda tähtaega kolme aastani. Sel perioodil hoogustus ka uute mõisate rajamine Eestimaal. Eelkõige hoogustus see Harjumaal, kus loeti enne Jüriöö ülestõusu olevat 21 mõisa. Vasallide suuremad õigused tõid kaasa ka kogu Harju-Viru vasalkonna osatähtsuse kasvu. (ibid, lk 16)
häält kuulata kardina või mõne vaheseina tagant. Usuti ,et kui valitseja on hea tervise juures, siis õitseb ka riik. Vanaduse tundemärke ilmutavale valitsejale mürki. Lõvi oli püha loom usuti ,et pärast valitseja surma läheb ta hing lõvi sisse. Monarhi võimu tähiseks ja riigi õitsengu sümboliks oli tuli tuli põles seni kaua kuni valitseja elas, kui ta ära suri kustutati kõik tuled riigis ning süüdati alles uue valitseja troonileasumisel. UUSAEG Tõsisem huvi Troopilise ja Lõuna-Aafrika vastu tärkas eurooplastel 15. sajandil seoses Musta Mandri rikkalike kullaleiukohtadega ning Indiasse viiva meretee otsimisega. Tugev euroopa kristlik kultuur tõi suuremaid muutusi. Aafrika kultuuritraditsioonides hakkas aina rohkem ilmnema euroopalikke jooni Aafrika uue aja algus. 13 14
annaabi.ee 
