ja poliitilise korralduse poolest. Võimuvahetus Baltikumis ei toonud endaga kaasa siiski kaasa nii järsku murrangut, nagu esmapilgul võiks arvata. Siinsetel aladel oli oma ajalooline järjepidevus, mida uutel valitsejatel tuli arvestada. Vene riigi alla minekul jäid püsima senine ühiskonnakorraldus ja kohalikud võimustruktuurid. Rootsi-aegsed seadused reglementeerisid veel aastakümneid erinevaid eluvaldkondi. Alles Katariina II troonileasumisega 1762. aastal algas Baltikumi tihedam integreerimine Vene riigiga, mis päädis asehalduskorra kehtestamisega 1783. aastal. Pärast Katariina surma taastati varemkehtinud olukord, ning ka 19. sajandil kulges Venemaa Läänemere-provintside areng sisekubermangudest erinevat rada mööda. Balti erikord jättis nii linnades kui maal ülemvõimu baltisakslastele. Saksa keel ning luteri usk sidusid Eesti- ja Liivimaa jätkuvalt saksa protestantistliku kultuuriruumiga.
ja uue aea inimesed" (Kujutab eelarvamustest vaba liberaalse mõisniku abiellumislugu eesti talutüdrukuga. Faktiliselt on see meie algupärase näitekirjanduse esimene teos. Oma ajas mõjurikkamad olid ,,Kolm isamaa kõnet": I ,,Eestirahva Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" kujundas ja juurutas eestlaste teadvusse müüdi, mille järgi muistne vabadus oli valguseaeg, pimedus algas ristirüütlite sissetungiga ning koidu kuma hakkas paistam alles Aleksander I troonileasumisega. II ,,Võitlemised Eesti vaimupõllul" käsitles mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid III ,,Nõia-usk ja nõia-protsessid" - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. ,,Sakala" - luba lehte teha oli taotlenud juba 1868, aga esimene number ilmus 11. märtsil 1878 Viljandis. ,,Sakalas" ilmusid rahvusliku liikumise põhilisi probleeme analüüsivad ja ülesandeid püstitavad käsitlused, mis