Iseseisvalt ei suuda see peaaegu midagi teha, kaustaja peab selle kas ise käivitama või paigaldama. Ise troojalased paljuneda ei suuda. Kõige populaarsem viis levimiseks on, et kasutajale öeldakse, et selle video vaatamiseks pead instaleerima selle koodeki ning see on tegelikult troojalane. Tänapäeval kõige rohkem levinud pahavara liik ning omab palju erinevaid alamharusi. · Kaugjuhutavad/ -haldavad troojad (Remote Access Trojans, lühend RAT). Paigaldades antakse ligipääs arvutile ning nii saab kolmas isik paigaldada arvutisse teisi pahavaralasi, näha reaalajas mida kasutaja teeb, muuta faile kõvakettalt ja jälgida klaviatuurisisendit. · Andmeid kustutavad troojad (Data Destruction Trojans) Nagu nimigi vihjab kustutab kõvakettalt andmeid. Vahemalt ei saada admeid kolmandatele isikutele. · Allalaadivad troojad (Downloader Trojans)
Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal
luuletus algusega: ,,Elk Cloner: Iseloomuga programm". Traditsioonilised arvutiviirused tekkisid 1980. aastatel tänu personaalarvutite, BBS-i (Bulletin Board System) ja modemite populaarsuse kasvule. Trooja hobune või lühidalt trooja (trojan horse, trojan) on pahavara, mille peamiseks eesmärgiks on avada arvutisüsteemis volitamata sissepääsuteed ja võimaldada kurjategijal (kräkkeril) kaugjuurdepääsu nakatunud arvutisse nn.tagauste (backdoor)* kaudu. Troojad ei suuda iseendast koopiaid teha ega paljuneda arvutis nagu viirused ja ussid. Lisaks vajavad nad suhtlemiseks kräkkerit, et täita oma eesmärke. Et nakatunud arvutitesse saaks sisse murda, skänneerivad kurjategijad arvutivõrku port skännerite abil, lootuses leida arvuteid, millesse trooja on installeeritud. Troojad teevad kõik selleks, et kasutajat mitte häirida, kuna salajas ja peidetult suudavad
küberruumis on võimalik sõdida, sellepärast peavad riigid ennast kaitsma võmalikkude ohtude eest kübermaailmas. Mida riik kaitseb? Riik kaitseb eelkõige infot. Infot peab olema salastatud, terviklik ja käideldav. Näiteks e-Tervis on arstide põhiline töövahend tänapäeval, mis toimub läbi arvuti ning kus on kirjas kõikide patsientide andmed ja haiguslood. Juhul kui see peaks tõrkuma, siis pole info käideldav. Küberrelv Küberrelvaks on pahavarad, mis on viirused või troojad. Põhiliselt tegelevad pahavarade laiali saatmise ja levitamisega kriminaalid ja häkvistid. Ühed tuntumad viirused on Ddos ja SCADA. Samuti on ka raha väljapressijad. Nad võtavad kogu arvutis oleva info, jätavad selle endale, nii kauaks, kuni inimene maksab ära nende poolt etteantud summa. Head häkkerid on siis need, kes raha laekudes ka kogu varustuse tagasi annavad, halvad on need, kes ei anna pärast raha laekumist andmeid enam tagasi.
annaabi.ee 
