põhjalähedased veekihid ja hapniku üleküllastus ülemistes kihtides on minimaalne. Hea gaasireziimiga on veel Piigandi, Uiakatsi, Koorküla Valgejärv, Udsu jt toitesoolade vaesed järved, kus hapnik puudub vaid süvikute piirkonna põhjalähedastes veekihtides. Enamikus Eesti sügavamates kihistunud veega väikejärvedes on hapnikku suvel rohkesti hüppekihist üleval pool, sellest allpool hapnik puudub. Bakterite üldarv vees peegeldab küllaltki adekvaatselt järvede troofsustaset. Kõige kõrgem on bakterplanktoni arvukus kihistunud hüpereutroofsetes järvedes. Neis järvedes on talvisel ja suvisel stagnatsiooniperioodil hüppekihist sügavamal väga mitmekesine, anaeroobsele tsoonile iseloomulik mikrofloora, kus esinevad fototroofsed rauabakterid, värvitud väävlibakterid, prokarüoodid jt. 8 Fütoplanktoni hulk ja koosseis Eesti väikejärvedes on väga varieeruv. Meil väga sagedasti
on kõige rikkalikum suve keskel, kui vetikate arvukus on kõige suurem (toit), reeglina veekogus suurim arvukus ja biomass pinnakihis. Koosneb valdavalt ainuraksetest organismidest, hulgaliselt ka vähilisi. Loomne plankton on järve ökosüsteemi ja toiduahela keskne ja oluline lüli. Selle koostisest ja hulgast oleneb, kui palju fütoplanktoni (vetikate) poolt toodetust läheb kalade produktsiooni koosseisu, kui palju kuulub lagundamisele. Loomse planktoni koostis ja hulk peegeldab ka järve troofsustaset. Neuston on rikkalikum kui teistes maismaaveekogudes: lutikad, mardikad, kahetiivalised, molluskid, vähilaadsed, ka paljude putukate ja kalade vastsed, samuti veepinnal ujuvad veetaimed. Bentose mitmekesisus ja arvukus suurim litoraalis. Sügavuse suurenedes bentose hulk väheneb, kuna rohelised põhjataimed määravad ka muu elustiku rikkuse. Parasvöötme järvedes levib taimne bentos 4...5 m sügavuseni, kuid läbipaistva veega järvedes võib ulatuda 25...30 m-ni ja isegi rohkem
annaabi.ee 
