ehitada oli Iisakul vastus kohe varnast võtta:''Ei tea isegi.Ei midagi suuremat.'' Kuid ometi see päris nii ei olnud,kuna Kaugemaal arenes ehitus rohkem,kui kusagil mujal,küll ehitas Iisak taret suuremaks,lauta,aita ja lõpuks isegi veski,mida igalühel ikka ette näidata polnud. Võiks arvata,et Iisaku elu oli nagu ''mee lakkumine,''kuid ei,nii see polnud.Iisak pidi erinevate katsumustega silmitsi seisma,millest kõige raskem oli vast see aeg,kui Inger viidi Trondhjemi vanglasse kaheksaks aastaks,kuna oli kolmanda lapse surnuks kägistanud jänesemoka pärast,mis tal endalgi oli.Õnneks oli Ingeri sugulane Oliine need kaheksa aastat Iisaku kõrval,tehes majapidamistöid ning aidates Eleseust ja Siivertit kasvatada.Iisak pidas need kaheksa aastat Oliinega ühe tare all vastu ainult sellepärast,et ta oli loomult vaikne ja tagasihoidlik.Iisakul oli raske,kuna Oliine tuletas igal võimalusel talle meelde Ingeri eksimust,mis tegi Iisakule tohutult haiget
ülejõu käivaks osutub. Vedel' ilt valmib ainult Saxo ajaloo rahvalik proosatõlge (1575) ja esimene väärtuslik taani rahvaluule kogu ,,100 valitud taani rahvalaulu" (1591). ,,Õpetatud ajastu" Järgnev XVII saj., mis kannab Taanis ,,õpetatud ajastu" nime, oli õieti ebateaduse ja ortodoksse teoloogia valitsusajaks, mis tõmbas kõikjal piirid vaba teaduse arengule. Ometi ulatus just sellel ajal pisut hilisrenessanslikku vaimu ka Taanisse. Trondhjemi piiskop Anders Arrebo (1587-1637) nn. ,,taani luule isa" tegeles taani värsiehituse korraldamisega, võttes tarvitusele aleksandriinvärsi ja jälgides luuletamises kindlaid reegleid. Arrebo peatöö on jambiline luuleteos ,,Hexaémeron" kuuest maailmaloomise päevast (trükitud 1661). Vaimuliku luule alal lõi sotlane Thomas Kingo (1634-1703) Taanis esimesena kirikulauludena püsima jäänud värsse. Kingo püüdis oma 2-köitelise ,,Vaimuliku laulukoori" (1673-81) ja nn
annaabi.ee 
