septembris. Enamus saagist koristatakse ikka mehhaaniliselt, kui on ka erandeid. Näiteks Paul Giraud, Remy Martin jne koristavad siiamaani väheamlt osa saagist käsitsi. Viinamarjad pressitakse ja pannakse käärima. Selle tulemusena saadav toorvein saavutab suhteliselt madala alkohooli sisalduse ( 7-9 vol) ja säilitab kõrge happelisuse. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limosin´i ja Troncais´i piirkonna tammest ja nende maht on 350l. Sealse tammepuidu eripäraks on poorus ja tanniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmimisprotsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de-vie ja tanniini vastastikune mõju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustamise tõttu u. 3%. Seda kadu nimetatakse õigustatult la partes des anges- inglise osa.
Manhattan valmistamisel), Campari (joogibitter). Brändid ehk laagerdatud veinidestilladid valmistatakse viinamarjaveinist destilleerimise teel. On eri vanuse ja eri kvaliteediga destillaatide segud. Tuntumad bärndid on konjakid ja armanjakid. Konjakid on : • tammevaatides laagerdunud veinidestillaadid • Valmistatud kolmest viinamarjasordist: Ugni Blanc, Colombrad, Folle Blanche. • Destilleeritud 2 korda. • Laagerdatud kindla piirkonna( Limousin, Troncais, Allier) tammedest valmistatud tammetünnides. Konjakid klassifitseeritakse kvaliteedi järgi kolme ametlikku klassi: • V.S. (very special) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaast ei tohi olla alla 2,5 aasta vana. • V.S.O.P.( very superior old pale )- kõie noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 4 aastat vana; • X.O. ( extra) – kõige noorem segus kasutusel olev destillaat ei tohi olla alla 6 aastat vana.
nn. Luigekaela tõttu. Tänapäeval on nende kuumutamine puudega haruldane, peamiselt kasutatakse gaasi või kütteõli. Destilleerimine põhineb faktil, et vee keemispunkt on kõrgem kui alkoholi oma. Kahekordse destilleerimise tulemusel saadakse selge läbipaistev vedelik- eaux- de- vie, mille alkoholisisaldus on tavaliselt 67- 72% vol. Peale destilleerimist valatakse vedelik kohe tammepuidust tünnidesse. Tünnid on valmistatud peamiselt Limousin´i ja Troncais´i piirkonna tammedest ja nende maht on 350 liitrit. Sealse tammepuidu eripäraks on poorsus ja taniini suur sisaldus, mis teevad temast ideaalse materjali konjaki järgmise valmistamis protsessi jaoks. Laagerdumine Konjaki üheks saladuseks on õhu, eaux-de- vie ja taniini vastastikune mõju laagerdumise ajal. Selle protsessi ajal väheneb tünnis oleva vedeliku kogus igal aastal aurustumise tõttu umbes 3%. seda kadu nimetatakse õigustatult ´la partes des anges- inglite osa.
annaabi.ee 
