3.Alusnaha kiht, sidekude, rasvarakud. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud (10p). Suur aju (närvikude) Närvikoe rakud on neuronid. Makrogliia rakud: astrotsüüt (fagotsütoosi võimelised) ja oligodendrotsüüt (moodustavad müoliini neuroni aksonitele). Ependüümirakud - vooderdavad ajuvatsakesi. Veresoon - sidekude (vereplasma, punane verelible, valge verelible, trompotsüüdid) Mikrogliiarakud- tõelised fagotsüüdid, liikumisvõimelised. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed, rakud 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. 3. Närvikude – erutuse ülekanne, närvirakk 4. Epiteelkude – 5. Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud (10p) Kopsudes on 1.silelihaskude (silelihaskoe rakud) 2. Sidekude- verena, Trahea (koosneb kõhrkoest, mitmerealine ripsepiteel Vasak peabronh, kõhrkude,
·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda
tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda
annaabi.ee 
