rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Patoloogia, kui tromb arteris- Kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele. Patoloogia, kui tromb veenis- Venoosne hüpereemia ja tsüanootiline e. paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Trombembol- enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm Rasvembol- pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral Õhkembol – operatsioonide komplikatsioonina, vereülekannetel Gaasembol – tuukrihaiguse korral; Septiline embol – nakkushaiguste ja sepsise korral; Rakkembol – kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; Amnionivedeliku emboolia – sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
- rekanalisatsioon- organiseerunud trombis moodustuvad sekundaarsed verevoolu kanalid. Tromboosi tagajärjel tekib arterites kohalik verevarustuse vähenemine e. isheemia, mis võib viia infarkti tekkele, veenides tekib venoosne hüpereemia ja tsüanootiline ehk paisinfarkt. Emboolia veresoone topistumine mujalt saabunud tahke, vedela või gaasilise materjali ehk emboliga. Embolite liigid: trombemboolia enamasti lähtub alajäseme veenilaiendite tromboosist, kõige ohtlikum kopsuarteris- äkksurm; rasvemboolia pikkade toruluude murdude korral ,maksa, pankrease vigastuse korral; õhkemboolia operatsioonide komplikatsioomnina, vereülekannetel; gaasemboolia tuukrihaiguse korral; septiline nakkushaiguste ja sepsise korral; rakkemboolia kasvajate korral metastaasid või irdunud koetükikesrd aterosklerootiliste naastude piirkonnast; amnionivedeliku emboolia sünnituse, abordi korral kui emakaveenidesse satuvad
Kasutatakse kirjeldavat statistikat. Teoreetilise baasi loomiseks kasutati peamiselt erinevaid meditsiinilistes ajakirjades ilmunud artikleid, otsinguid teostati andmebaasis Medline ja Embase, lisaks kasutati ka erinevaid hematoloogia, onkoloogia ja füsioloogia õpikuid. Antud uurimistöö on jagatud kaheks osaks. Esimene osa on teoreetiline osa, mis sisaldab kirjanduse ülevaadet ja koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk kirjeldab hemostaasi. Teine peatükk annab vastava ülevaate tromboosist, VTE olemusest ja riskifaktoritest. Kolmandas peatükis kajastatakse kasvajaga seonduvat VTEd. Teine osa on empiiriline osa, mis koosneb andmekogumise ja- analüüsi meetodi kirjeldusest ning tulemuste esitamisest, analüüsist ja järeldustest. Autor soovib siinkohal eelkõige tänada juhendajat, haigla teadusosakonna juhatajat Marika Tammaru, lisaks ka koolipoolset kontaktisikut Kersti Veskimetsa, haigla sisehaigustearsti Katrin
annaabi.ee 
