Venoosse trombembooliga (lühend VTE) on tegu siis, kui veenis tekkinud trombist irdub tükike, mis pääseb liikuma ning ummistab veresoone. Trombi tekke määrab mitmete omandatud ja kaasasündinud hüübimist soodustavate riskifaktorite samaaegne esinemine, mille tulemusena häirub hüübesüsteemi tasakaal ja on võimalik veresoonesisene hüübimine. Kasvajast tingitud hüübivuse suurenemine on teaduslikut üldtunnustatud ning kasvajaga seonduvat venoosset trombembolismi võib nimetada paraneoplastilliseks sündroomiks. Kasvajaga seonduva venoosse trombembolismi esinemissageduse vähenemine on tänapäeva ühiskonnas ebatõenäoline. Kasvajahaiged elavad kauem ja saavad ravi, mis on sageli trombogeenne. Käesoleva töö peaeesmärgiks on kirjeldada pahaloomuliste kasvajate esinemist VTE patsientidel. Alaeesmärke on kaks. Esimene lisaeesmärk on kirjeldada esmakordse (haigekassa andmetel) VTE
Hospitaliseerimise aja lühendamine 25. Valu positiivsed ja negatiivsed jooned? Positiivsed: • Hoiatab koe kahjustusest • Põhjustades immobilisatsiooni võimaldab paranemist Negatiivsed: • Haige kannatab • Esinevad unehäired • Esinevad kõrvaltoimed k/v süsteemi poolt • Hapniku tarbimine on tõusnud • Võib põhjustada sooletegevuse motoorika häireid, iiveldust ja oksendamist • Põhjustab häireid hingamisfunktsioonis • Takistab mobilisatsiooni ja sellega soodustab trombembolismi teket 26. Kes võivad saada ebaadekvaatset valuravi? • Lapsed • Geriaatrilised haiged • Haiged, kellega kontakti saavutamine on raskendatud 27. Millised on kaasaegse valuravi põhimõtted? • Preventiivne suund- valu vältimine • Valuvaigisti regulaarne doseerimine • Individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine • Valu tugevuse hindamine visuaalse analoogskaala (VAS) abil • Erinevate valuvaigistite ja erinevate meetodite kombineerimine •igal
annaabi.ee 
