armee eriülesandeid täitva 15. kompanii ülemaks. Grupp kogunes Narvas. Seal tehti teatavaks, et grupp viiakse vastupidiselt varem teatatule Venemaale. Meestele anti võimalus valida, kas minna koju tagasi või koos grupiga Venemaale. Teenistus Venemaal pidi kestma 1 aasta. Osa mehi lahkus üksusest, sest neile ei meeldinud selline lubaduse murdmine. Sajad teised aga jäid. Hermanni kindluses jagati meestele relvad ja viidi läbi algeline väljaõpe. Iga mees valis trofeerelvade hulgast endale sobiva. Kui kõik olid relvastatud ja varustatud, algas grupp jalgsirännakut Venemaale. Rinde tagalasse, Jamburgi, jõuti 12. septembril, kus ööbiti purustatud akendega tsaariaegsetes kasarmutes. Osa grupist saadeti seejärel Kotlõsse vahiteenistusse. Rohkem meeste väljaõppega tegelda ei jõutud. 8. aprillil 1943 omistati Alfons Rebasele Raudristi 2. klass. Juunis ülendati Rebane majoriks. Pärast lahingulist rakendust Novgorodist
lahkudes kui ruumi siseneb Nika, uksi paugutades ning seejärel sama demonstratiivselt ka tagasi tulles ja laua taga istet võttes. Ivo aga säilitab kogu vaatemängu jooksul talle omase rahu ja tugevuse. Kultuuriline päritolu on ka meeste liigitajaks. Inimene on sunnitud võitlema poole eest, kuhu ta on sündinud ning talle ei anta valikuvõimalust. See asjaolu tuleb välja filmi lõpupoole aset leidva tulevahetuse põhjuses. Grusiinide relvade trofeerelvade ära lubamine Ahmedile tähistab igivana kommet anda lahingu võitjale kätte tema sõjasaak. Samaväärseteks võib lugeda nii kunagiste jahimeeste kaelas rippunud huntide hambaid kui ka tänapäeval antavad autasud. Üheks geniaalsemaks sümboliks muutub Nika taskus olev audiokassett. Sõjategevuses kannatada saanud kassetti võib näha korduvalt kui Nika seda parandada püüab. Filmi viimases stseenis paneb sama kasseti mängima Ahmed sõites koju oma pere juurde
annaabi.ee 
