valitsuse poolt väljastatud jahiloata. Jahilubade hind erines loa taotleja staatusest - kohalik kütt või jahiturist. Trofeedeküttidele jahilubade väljastamine soodustas jahipidamist kaubanduslikul eesmärgil ning võimaldas jahimeestel paremini toime tulla, kuid loomade arvu kasv pidurdus. 1989. aastal seati sisse trofeedele eksporditollid ja load, millega üritati piirata jahiturismi. Aastatel 1988 2006 moodustas Trofeejaht" 63% - 99% projekti rahastamisest. Saadud summad kulusid enamasti projektis osalejate töötasudeks sh ka endiste jahimeeste ja praeguste ,,metsavalvurite" palgaks. Jahihooaeg kestis novembrist märtsini, mis langes kokku ka kitsede jooksuajaga november detsember. Sellest tulenevalt langesid sel ajal jahimeeste saagiks just täiskasvanud ja suurte sarvedega isasloomad, mis omakorda soodustas populatsiooni geneetilist mandumist. Alates 1985
kindlustatakse väe ülekandumine. SÖÖMINE – liha söömine; tootemlooma söömine, mida ei tohi teha liiga tihti/harva ega liiga palju. Jahimehed sõid sageli juba jahil toorelt tapetud looma jõudusisaldavaid kehaosi (süda, maks) ja joodi looma verd. Sööjale olid kindlad reeglid: 1) kindel ruum, kust keegi ei tohi lahkuda; 2) liha keetmine, kuigi rohkem väge on toores lihas; 3) süüakse naturaalselt, lisanditeta; 4) luid ei purustata, kogutakse kokku ja viiakse looma elupaika. TROFEEJAHT – trofee omamine = mõju selle olendi väe üle. Kõige rohkem on kasutust leidnud loomade pead ja pea osad: sarved, kihvad ja pealuud. VÄEGE SEOTUD ESEMED – mingi väe omandamiseks tuli vanasti omandada teatud esemed, kusjuures mingi eseme omandamine iseenesest ei tarvitsenud veel väge anda. Veevägi – allika, kose, hauakoha. Pinuvägi. Tulevägi – äike , kulu. Sepapajavägi. Inimeste ja puude suhe. Hingepuud eesti kultuuris
annaabi.ee 
