negatiivsed emotsioonid. Teiseks, vgivald on teisele inimesele fsiline kallalekippumine ja haigettegemine. Kolmandaks, vgivald thendab vaimse kannatuse tekitamist. Koolivgivalda saab klassifitseerida vaimseks ja fsiliseks vgivallaks. Fsiline vgivald seisneb selles, et lapsed kaklevad omavahel, lihtsalt pannakse teisele jalg taha vi lakse nrgemaid. Vaimne vgivald see-eest nii hsti vlja ei paista. Philiselt seisneb vaimne vgivald narrimises vi lihtsalt selles, et lapsel ei ole spru ja ta on trjutud. Nagu me aru saame, siis vaimset vgivalda ei saa me kuidagi seadusega piirata ja nii ei saa ka seda kuriteoks nimetada. Selline lastevaheline vgivald ei pruugi ldse vljagi paista, enne kui on liiga hilja. Tean hte tdrukut, keda kiusati koolis ning selle tagajrjel pidi ta koguni kooli vahetama. Kik algas sellest, et ta oli mrgatavalt vaesem kui teised lapsed ja teda narriti selle prast. Ta oli sattunud kllaltki kiuslikku klassi, kus olid kindlad liidrid ja kes siis teisi narrisid. Asi lks isegi
vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige tihedamaks keraks ja lahusel on minimaalne viskoossus, maksimaalne valguse hajutamine, maksimaalne osmootne rhk ja minimaalne pundumine.Isoelektrilisele punktile on ka iseloomulik, et molekul välises elektriväljas ei liigu. Isoelektrilisest punktist happelisemas keskkonnas (näiteks HCl juuresolekul) on karboksüülrühmade dissotsiatsioon tagasi trjutud ja makromolekulid sisaldavad philiselt positiivselt laetud rühmi (-RNH3+). Valgu molekulil on nüüd positiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta katoodile. Lahuses HCl sisalduse suurenemisega kasvab amiinorühmade dissotsiatsiooniaste. Tulemusena kasvavad ( -RNH3+) rühmade vahelised tukejud ning polüamfolüüdi molekulaarne kera muutub sirgemaks. Sellega kaasneb viskoossuse kasv ja lahuse hägususe vähenemine. Krgel HCl
Laenud on keeles paratamatud, eriti sellisel ajal nagu meil praegu, mil muutused on kiiremad kui keele areng. Ent kahtlemata kasutatakse slngi liiga palju, sellega paistab silma just press. Asuksime nd eesti keele ja kirjakeele juurde. Eespool oli esitatud arvamus, et eesti keel ei ole omariikluse tingimustes enam ohus. Keeleteadlased on nimetatud ksimuses erineval seisukohal. Esitan mne nite sjailmunud Luubist. Mati Hindi snul on kige halvemal juhul eesti keel 10 aasta prast trjutud ue- ja kgikeeleks (sellist varianti Hint ise ei usu). Nustun Hindi mttega, et senini ei ole Eestis vlja ttatud arvestatavat keelepoliitikat. Arvan, et eesti keel ei ole sellises ohus nagu niteks Venemaal elavate sugulasrahvaste keeled, kuid erilist phjust rmustamiseks ei ole. Meie peamine mure on identiteedivsimus, s.t. eestlaste identiteet on kulunud, nrgenenud. Toon mne nite, esmalt keele vallas. Mati Hindi arvates toimub praegu eesti keele kiire ja sgav venestumine.
annaabi.ee 
