mõõtmisprotseduuride kasutamisega (nt eksperiment, testid) ning teadmiste usaldusväärsuse piiride määratlemisega. Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus, mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. Esimene teadaolev eksperiment teadusliku õiguspsühholoogia valdkonnas oli 1893. aastal Columbia ülikoolis New Yorgis, mil J. M. Cattell palus üliõpilastel vastata triviaalsetele küsimustele, andes igale inimesele aega 30 sekundit mõtlemiseks ning hiljem vastates, samal ajal hinnates, kui kindlad nad oma vastuse õigsuses on. Analüüsi eesmärgiks oli välja selgitada, kui head infoallikad on inimesed ütluste tõepärasuse hindamine. Lisaks 1901. a Berliini Ülikoolis, mil Stern ja Liszt korraldasid loomuliku eksperimendi loengu vaheajal lavastati vaidlus 2 õpilase vahel, mis lõppes tüliga ning päädis sellega, et üks õpilane võttis püstoli
väärtustel, rituaalidel, tavadel jne, mis on kultuuris levinud 3. Tarbimine on kultuuripetsiifiline, keegi ei söö toitu, vaid süüakse sushit, võileiba, põdrakorjuses kasvavaid vaklu, need on kas snäkk või lõuna või kerge eine. 4. Kultuurispetsiifilise asjade tarbimise kaudu me taasloome kultuuri, sotsiaalseid suhteid ja ühiskonda. Kõiki vajadusi tajume me kultuuri sees. Väga võigas või ülev on juhus, kus kultuur annab teeb ,,triviaalsetele" või ,,ülemäärastele" vajadustele. Isegi kontsentratsioonilaagrites ja orjalaevadel säilitati kultuur (Æ pigem ülemklass, kes ,,loomastub" a la de Sade; Æ Steinbecki ,,Vihakobarate" lõpustseen). Hegel: tegelikult on suhted dialektilised, mitte välised ja mehaanilised. Vajadused ehk subjektiivsus on objektiviseeritud läbi selle, et need võtavad materiaalse vormi. Maailm on selline nagu ta on sellepärast et meie oleme selle oma subjektiivsusega loonud.
annaabi.ee 
