Nt: Triploidne auster on suurem ja haigustele resistentsem; paremad maitseomadused Imetajatele on polüploidsus üldjuhul letaalne Erandiks vizcacha rott (Tympnoctomys barrerae) Argentiinas. Arvati, et on tetraploidse genoomiga, sest on poole rohkem kromosoome. 2017 leiti, et suurenenud on ainult kordusjärjestuste osa genoomis Paljud polüploidsed liigid on steriilsed, kuna meioosi käigus lahknevad kromosoomid ebaregulaarselt – tekivad aneuploidsed gameedid. Triploidseid taimi paljundatakse vegetatiivselt (näit banaanid, õunapuud, tulbid) 24. Viljakate polüploidide saamine. Tooge näide. Viljaka tetraploidi teke: kahe diploidi hübridiseerimisele järgneb nende kromosoomide kahekordistumine e. Endoreduplikatsioon. Hübriidi kromosoomistiku kahekorditumine, kus mõlema liigi kromosoomid moodustavad paarid ja nende lahknemine meioosi anafaasis on regulaarne ning taimed on fertiilsed.
hukkumise tavaliselt juba embrüonaalses staadiumis. Mõnedel selgrootutel loomadel (askariidid, vihmauss) tuntakse polüploidseid ridu. Polüploidsust esineb ka amfiibidel ja kaladel, samuti putukatel ja sisalikel. Polüploidsuse säilitamine nendel loomadel pole aga võimalik, sest polüploidsed isendid on sigimatud. Siidiussi autoploididel on emased sigivad, isased aga steriilsed. Imetajatel on avastatud triploidseid ja tetraploidseid sügoote, kuid need elavad ainult embrüonaalse staadiumi keskpaigani. Spontaansed (iseeneslikud) abordid imetajatel on mõnikord tingitud loodete tri- või tetraploidsusest. Alloploidsed (amfiploidsed) isendid tekivad kahe liigi hübridiseerimisel. Tavaliselt moodustuvad nii allotetraploidid, kellel on kummastki liigist kaks genoomi. G. Karpetsenko (1928) sai uue liigi redise ja kapsa hübridiseerimisest. Kummalgi liigil on 18 kromosoomi (2n)
annaabi.ee 
