Kurgaanide hüpotees (Marija Gimbutas) – laiali Musta ja Kaspia mere põhjaosa vahelt keelepõõsa teooria kiviaegne üks suur rahvastikuränne 3. pronksiaeg Oder, nisu, kaer – pronksiaegses Eestis kasvatatud tervailjad. Metallide kasutuselevõtt. Varaseim: vask / kuld /meteoriitraud Eneoliitilised kultuurid. Eneoliitikum – vasekiviaeg – üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Ida 6-4 at eKr Balkan ja L-Euroopa Cucuteni-Tripilja kultuur (Rumeenia, Moldaavia, Ukraina) – Nebelivka tempel Eesti pronksiaeg (vanem: 1800-1100 eKr; noorem: 1100 – 500 eKr) Pronksi kasutuselevõtuga kaasnenud muutused. kirved ja nooleotsad? Minose ja Mükeene kultuurid. Vanema pronksiaja kultuurid Kesk- ja Põhja-Euroopas. Noorema pronksiaja muutused majanduses ja kultuuris. Pronksiaeg Läänemeremaades. 4. Hetiidid – õppisid esimesena rauda tootma. (1500 eKr)
a leiti Lähis-Idast Jordani jõe äärest Tel Tsaf`ist ühe naise hauast vasest nõel (ca 5000 eKr ). See on üks vanemaid vasest tööriistu. KULD (kuld on pehmem ja seda on kiviga tagudes võimalik vormida) METEORIITRAUD Eneoliitikum ehk vasekiviaeg - üleminekuaeg kiviajalt pronksiajale Lähis-Idas – 6. – 4. at eKr Eneoliitikumi kultuure eristatakse veel Balkanil jm Lõuna-Euroopas (5. - 3. at e Kr) Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma kohad ja nina. Cucuteni kultuuri kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele.
annaabi.ee 
