2. Sünteetilised koplümeerid (CCC, CCA, CAC, ACC, CAA, ACA, AAC, AAA) sisaldasid kahte eri nukleotiidi: Pro, Lys (määratud) + Asp, Glu, His, & Thr 2. Sünteetilised polünukleotiidid: UCU CUC UCU CUC Ser Leu Ser Leu 1968: Robert Holley (Cornell), H. G. Khorana (WisconsinMadison), and Marshall Nirenberg (NIH). 4. Ribosoomidega seonduvad testid Nirenberg and Leder (1964) (ribosoomid, tRNA a/h, RNA trinukleotiidid). Sünteesi ei toimunud. Vaid üks laetud tRNA sidus trinukleotiidi mRNA UUU koodon tRNA AAA ( Phe) antikoodon mRNA UCU koodon tRNA AGU (Ser) antikoodon mRNA CUC koodon tRNA GAG ( Leu) antikoodon Identifitseerisid nii 50 koodonit 5
kasutatakse termodünaamiliselt mittesoodsate protsesside läbi viimiseks. Nukleiinhappe primaarstruktuur Nukleotiidid on ühendatud lineaarseks polümeeriks nukleiinhappeks 3´5´ fosfodiestersidemetega Mononukleotiidid Nukleiinhappe Dinukleotiidid molekul sisaldab Trinukleotiidid ühte negatiivset Oligonukleotiidid laengut ühe Polünukleotiidid monomeerijäägi kohta Kokkuleppeliselt kirjutakse RNA ja DNA primaarstruktuuri suunas 5´ 3´. 5´ ATTAGGAACCGG 3´ Fosfodiestersideme moodustumine ja stabiilsus Põhimõtteliselt võiks
Mikrosatelliidid: Mikrosatelliidid on lühikesed tandeemselt korduvad nukleotiidsed järjestused, 2–5 aluspaari pikad ning korduste arv jääb enamasti 5–50 vahele. Mikrosatelliidid asuvad genoomis paljudes kohtades, tüüpiliselt mittekodeerivatel aladel, geenidel vahel või intronites. Nad on kõrge mutatsioonisagedusega ning populatsioonis suure varieeruvusega. Kasutatakse näiteks põlvnevuse testimiseks. Dinukleotiidid: AC AC AC.... Trinukleotiidid: ATG ATG ATG.... Tetra-: ATCC ATCC ATCC... jne SNPd: Üksiku nukleotiidi polümorfismid ehk üksiknukleotiidsed polümorfismid on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (A, T, C või G) muutumisel. Näiteks kui üks nukleotiid vahetub teisega, kaob, lisandub või üleliigne kromosoomiosa. (C ↔ T, A ↔ G) Restriktsioonisaitide polümorfism: "Ensüümide abil lõikamine". Restriktaasonensüüm, mis
sünteetiliste mRNA-de nukleotiidseid järjestusi. 1964. a. töötasid Nirenberg ja Leder välja meetodi, mis võimaldas siduda ribosoomidega erinevaid aminoatsüül-tRNA molekule. Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist ribosoomidele, mis viitas sellele, et UUU ja UUC on fenüülalaniini koodonid. Sel viisil oli võimalik läbi testida kõik 64 võimalikku trinukleotiidide kombinatsiooni ja vaadelda, milliste aminoatsüül-tRNA molekulide seondumist ribosoomidele nad stimuleerivad. Kõik aminohapped v.a. metioniin ja trüptofaan on määratud enam kui ühe koodoni poolt. Leutsiinil, seriinil
sünteetiliste mRNA-de nukleotiidseid järjestusi. 1964. a. töötasid Nirenberg ja Leder välja meetodi, mis võimaldas siduda ribosoomidega erinevaid aminoatsüül-tRNA molekule. Nad lisasid translatsioonireaktsiooni kolme nukleotiidi pikkusi kindla nukleotiidse järjestusega mini-mRNA-sid ja uurisid, millised aminoatsüül-tRNA molekulid milliste mini-mRNA-de puhul ribosoomidega seonduvad. Näiteks trinukleotiidid 5´-UUU-3´ ja 5´-UUC-3´ stimuleerisid mõlemad fenüülalanüül-tRNA Phe seondumist ribosoomidele, mis viitas sellele, et UUU ja UUC on fenüülalaniini koodonid. Sel viisil oli võimalik läbi testida kõik 64 võimalikku trinukleotiidide kombinatsiooni ja vaadelda, milliste aminoatsüül-tRNA molekulide seondumist ribosoomidele nad stimuleerivad. Kõik aminohapped v.a. metioniin ja trüptofaan on määratud enam kui ühe koodoni poolt. Leutsiinil, seriinil