iga 2 monomeer täidab virionis kolme µ1 valgu positsiooni). Kuna 2 on aktiivne ensüüm ja on seotud core-struktuuriga, siis peetakse teda mõnikord ka sisemise kapsiidi valguks. Samas on suur osa 2-valgust eksponeeritud kapsiidi pinnal. Iga 2 pentameeri sisemuses asub 8 nm diameetriga kanal (P1 kanal), mis võib olla teeks, mille kaudu sisenevad kapsiidi RNA sünteesi substraadid ja mille kaudu väljub kapsiidist sünteesitav mRNA; 1 valgu trimeerid moodustavad 12 kapsiidist väljaulatuvat (kuni 40 nm võrra) paindlikku "kiudu", mis on olulised virioni seondumisel rakkudele. Virionides ja ISPV-des omab 1 (seondub 2-valguga) erinevaid konformatsioone. Vahekiht Reoviiruste virionide T=13 väliskapsiidi ja T=1 sisekapsiidi ühendavad 2- (vt. ülal) ja 2- (vt. allpool) valgud. Need valgud (täpsemalt 2-valgu 1-valku siduv domään ja 2-valk) moodustavad virionides mittetäieliku vahepealse valgukihi
juba mainitud IgA2-l on raske ahel 13 AH võrra lühem kui IgA1-l raske ahel) ja sellepärast ei allu IgA2 nende proteolüütiliste ensüümide toimele. IgA struktuurseteks iseärasusteks on see, et molekulis esineb J-ahel ja sekretoorne komponent. J-ahela ülesandeks on molekuli polümerisatsioon. J-ahel interakteerub raske ahela COOH lõpurühmaga (disulfiidsidemete osalusel). Selle tagajärjel tekivad IgA polümeersed vormid (dimeerid, trimeerid jne) IgM on kõige raskemini organiseeritud. Molekulaarmass on 950 kD. Pentameer. Koosneb viiest monomeerist, igal on 2 rasket ahelat (μ) ahelat ja 2 kerget (κ või λ). Monomeerid on seostunud disulfiidsildade abil. Monomeersed subühikud paiknevad radiaalselt Fc-fragmendid sissepoole, Fab fragmendid väljapoole. Raskes ahelas on 4 domeeni (Cμ1, Cμ2, Cμ3, Cμ4). Hinge regioon -ahel, mille ülesandeks on on monomeeride polümeri IgD on monomeer, sisaldus veres 0.03 g/l
annaabi.ee 
