Aleksander Herzeni mõttesse, et inimesi ei tohiks ohverdada ideede nimel. Nii ei kutsu Stoppard üles paremale maailmale, ei õhuta oma ideede nimel võitlema. Ta kutsub pigem üles mõistlikule maailmale. Läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks midagi muud kui vaid utoopia, kinnitab nii ühiskonnakorralduse kui ka inimloomuse ehituse suhtes skeptiline Stoppard. Talle iseloomulikult esineb triloogiaski verbaalseid arusaamatusi ja humoristlikke nöökamisi, mis on seotud mitmesuguste manifestide, pamflettide ja poliitiliste platvormidega. Tsehhovi austajana oli Stoppard juba ammu plaaninud tsehhovlikku ,,vene näidendit", milles ei toimuks näiliselt midagi, kuid kõik oleks siiski pingeline ja dramaatiline. ,,Utoopia" keskmes on inimsuhted, ideaalide põrkumine tegelikkusega, moraalne küpsemine. Eksiilis viibivate vene intelligentide teed ristuvad erinevates Euroopa otstes. Tegevus toimub
inimõiguste probleemid, mis on muu hulgas leidnud väljundi triloogias ,,Utoopia rannik" (2002: ,,Reis", ,,Laevahukk" ja ,,Päästmine"). Selle tegevus toimub Venemaal, Pariisis ja Londonis, läbivaks teemaks on ideaalse ühiskonna otsingud, mis lõpevad paratamatult läbikukkumisega. Utoopia ei ole kahjuks midagi muud kui vaid upooia, kinnitab nii ühiskonnakorralduse kui ka inimloomuse ehituse suhtes skeptiline Stoppard. Talle iseloomulikult esineb triloogiaski verbaalseid arusaamatusi ja humoristlikke nöökamisi, mis on seotud mitmesuguste manifestide, pamflettide ja poliitiliste platvormidega. Tsehhovi austajana oli Stoppard juba ammu plaaninud tsehhovlikku ,,vene näidendit", milles ei toimuks näiliselt midagi, kuid kõik oleks siiski pingeline ja dramaatiline. Stoppardilt on lavale jõudnud veel näidendid ,,Midagi tõelist" (1982), ,,Hea õnn" (1988); vahepealsetel aastatel elas ta üle loomingulise madalseisu, kuid naasis võimsalt
annaabi.ee 
