Neid lauldakse ja tehakse taas omaks.. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis. Tuntud loominguks ka nooremale põlvkonnale on filmile ,,Kevade" kirjutatud süit. See väljendab värskust ja uudishimu. Teos on kerge ja lihtne, nagu loodus kevadel , valmis uuteks algusteks. Trillerdav, kuid samas ka tõsine ja mõtlemapanev. Suurt tuntust on kogunud teos ,,Raua needmine", See teos tundub sünge ja rõhuv. Samas on selles tunda pinget ja tahtmist vastu hakata. Samastumine raua karastamisega, kus iga järgmine karastus teeb tugevamaks. Teos on võimas ja kaasahaarav, kohati salapärane ja tasane, kuid kohati paisub muusika vastuhakuks, mis ootab valla päästmist. ,,Meeste laul" tundub meestele kohane enesekehtestamiseks loodud ergutuslaul. Täis võimast
mõlemast soost linnu rinnal on signaal, mis aitab neil väikestel lindudel kaitsta oma territooriumi. Talvel teevad seda ka emaslinnud üks kõik missuguse teise punarinna eest, soor olenemata. Punarinna uudishimulikus ja lapselik välimus on kindlasti selle linnu populaarsuse peamisi põhjusi. Tore vaadata, kui väike lind keksib võpsikust välja ja vaatav inimesi oma säravete silmadega. Teiseks tuntuse põhjuseks on kindlasti tema vulisev ja trillerdav laul. Punarind Pesa: Punarind ehitab oma pesa maapinnale kännujuurte vahele. Pesa koosneb lehtedest, samblast, kõrtest ja juureniitidest. Emaslind muneb aprillis-mais 6-7 kallaks valget laigulist muna. Pesitsemine: Punarind pesitseb kogu Eestis rikkaliku alustaimestikuga metsades, puisniitudel, parkides ja aedades. Kokku võib pesitsejaid olla 700 000- 1 200 000 paari. Ta saabub oma pesitsuskohtadesse kevadel varakult, umbes
annaabi.ee 
