halvasti hakati mõtlema peale louis xvi hukkamist ja jakobiinide terrorit teised kuningavõimuga maad suhtusid sellega väga halvasti, sest kartsid, et nendega võib sama juhtuda. Nad pidasid paremaks prantsusmaale tungida ja revolutsioon lõpetada Millised muudatused leidsid olustikus aset SPR-i ajal? - ajaarvamine ( 12x30 +5) 1792 1806 ; 10nend süsteem, sina vorm, sõna kodanik; uus rõivamood mehed kannavad pikkipükse, särkidel palju trikoloore, parukad kaovad; vooruslikkuse ja moraali rõhutamine kodanikud pidid olema kombekad ; kiriku tähtsust püüti vähendada, patirosmi rõhutamine pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas
suur areng, aina tihemini tuli kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt koondise tulemuste hüppelise paranemisega on positiivseid märke näidanud ka kohalikud omavalitsused ja jalgpalliametnikud.
kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt koondise tulemuste hüppelise paranemisega on positiivseid märke näidanud ka kohalikud omavalitsused ja jalgpalliametnikud. Vaikselt on palliplatse juurde tekkinud,