bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu) zootsiidid (mürgid imetajate vastu) akaritsiidid (mürgid lestade vastu) nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) Jaotus kontaktsed herbitsiidid süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid valiva toimega herbitsiidid Herbitsiid ehk umbrohumürk Kasutatakse taimede seenhaiguste tõrjumiseks Fungitsiid Hävitab selgrootuid kahjureid Tõhusaim- DDT diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan) Insektitsiid ehk putukamürk Desinfektandid (ained, mis eemaldavad mikroobe, kuid mitte nende spoore) Antiseptikud (hävitavad mikroobe) Antibiootikumid Bakteritsiid Lestade ja puukide tõrje Tiofoss Akaritsiidid Tänan tähelepanu eest
Pestitsiidid - DDT Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse kahjulike elus- organismide hävitamiseks. Paljud inimesed puutuvad pestitsiitidega kokku igapäevaelus, peamiselt aiatöödel. Kõige rohkem kasutatake pestitsiite kahjurite ja taimehaiguste tõrjeks. Maailma üks enim kasutatud tõrjevahend on DDT teisisõnu diklorodifentüül- trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses. Hoolimata sellest, et malaariasääskede tõrjeks kasutatud aine päästis II maailmasõja ajal hinnanguliselt 1 miljoni inimese elu on tänaseks enamuses maailma riikides DDT kasutamine keelustatud. Keelustamise peamiseks põhjuseks oli see, et DDT on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. DDT koguneb organismis rasvkudedesse ja kandub toiduahelat
hävitamiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks DDT (diklorodifenüültrikloroetaan) ja heksaklorotsükloheksaan (heksakloraan või lindaan). DDT ja heksakloraan Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes. Putukatele on mürgised nad juba väga väikestes kogustes. Diklorodifenüültrikloroetaan DDT ehk diklorodifenüültrikloroetaani keemiline nimetus on 1,1-bis(4- klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan. Kasutatakse ka veel sääsetõrjevahendina. On erakordselt püsiv mullas ja vees, mille tõttu võib ta ka ohtlik olla. Heksaklorotsükloheksaan Heksaklorotsükloheksaani ehk heksakloraani ehk lindaani on põhiliselt kasutatud puusäilitusainena Lääne-Ameerikas. Lisaks sellele kasutatakse lindaani meditsiinis nahaparasiite (täide ja sügeliste) vastu Vastuolulisus Halogeeniühendid on toonud inimestele küll palju kasu, kuid mürgisuse tõttu võib nende
on 110 kraadi ja mis sisaldab 20 % vesinikkloriidi. Suurema kontsentratsiooniga soolhappest lendub kergesti vesinikkloriidi, mis õhuniiskusega kokku puutudes võib moodustada suitsu, sellest nimi suitsev soolhape. Soolhape lendub lahusest kergesti. 5 DDT on lühend ainete segule, milles põhikomponent on diklorodifenüültrikloroetaan (keemiline nimetus 1,1-bis(4-klorofenüül)-2,2,2-trikloroetaan), keemiline valem (ClC6H4)2CHCCl3. DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses. See sünteesiti esmakordselt 1874. Aastal 1939 avastas Paul Hermann Müller selle insektitsiidse toime, mille eest ta 1948 pälvis Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Pärast Teist maailmasõda võeti DDT laialdaselt insektitsiidina kasutusele.
epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll Tänu Antarktika kohale tekkiva osooniaugu avastamisega asuti tegutsema osoonikihi kaitseks. 1987. aastal sõlmiti Montrealis protokoll osoonikihti kahandavate ainete kohta. Reguleeritavate ainete hulka kuuluvad klorofluorosüsinikud (CFC-d), muud täielikult halogeenitud klorofluorosüsinikud, haloonid, tetrakloorsüsinik, trikloroetaan, metüülbromiid, HCFC-d, HBFC-d ning bromokloroetaan (Eesti Keskkonna..., 2012). Protokolliga on sätestatud nimetatud ainete jaoks tootmise ja tarbimise vähendamise ning lõpetamise tähtajad. Peamiseks eesmärgiks on kontrollitavate ainete lõplik kõrvaldamine. Protokolli kohaselt peab iga osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle (Veismann, Eerme, 2011). Nüüdseks on suudetud osooni
vääveldioksiid (sulfaadina) ning lämmastikoksiidid (nitraatidena). Pinnas sorbeerib kergelt gaasilisi NO ja NO2, mis oksüdeeruvad pinnases nitraadiks. Kiirteede lähedal esinevad pinnases kõrgendatud plii kogused. Pinnasesse satuvad ohtlikud jäätmed prügilatest, laguunidest, tiikidest ning teistest allikatest. Tööstus- ning äritsoonides saastavad pinnast lenduvad orgaanilised ained (VOC) - benseen, tolueen, ksüleen, diklorometaan, trikloroetüleen ja trikloroetaan. Üheks allikaks on nende ainete lekkimine pinnasesse säilituspaakidest. Ka vanadest prügilatest sattuvad VOC pinnasesse. Mõned orgaanilised saasteained liituvad huumusega ning selline protsess aitab kaasa nende ainete detoksifitseerimisel. Pinnases võivad pestitsiidid laguneda kas keemiliste, fotokeemiliste või biolagunemise reaktsioonide käigus. Kõige mikroobiderikkam kiht on risosfäär, kus toimub orgaaniliste saasteainete kõige efektiivsem lagundamine. 15) Pinnase erosioon.
gallonit vett mW/h elektri tootmise kohta. Kuivjahutussüsteemid aga suudavad vähendada vee tarbimist ca 90%. Küll aga tulenevad sellest omad miinused. Sellised vee säästmissüsteemid on kallimad ning vähema efektiivsusega. 2.4. Ohtlikud materjalid Päikeseelementide tootmises käib läbi palju ohtlikke materjale, mis enamasti kasutatakse pooljuhtide pindade puhastamisel. Need kemikaalid on soolhape, väävelhape, lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon. On ka vahe selles, millest neid päikeseelemente tehakse. Õhukesekileliste elementide tootmises kasutatakse palju rohkem kemikaale kui traditsiooniliste silikoonist päikeseelementide tootmises. Nende kemikaalide alla kuuluvad. Kui neid toksilisi materjale ei käidelda korrektselt, siis võivad need üpriski ohtlikuks nii keskkonnale kui ka inimestele osutuda. 2.5. Globaalne soojenemine
Ökotoksikoloogia 1-2 slaidid DDT - Diklorodifenüül trikloroetaan ·Esmakordselt sünteesitud 1847 ·Kasutatud II maailmasõjas, et kontrollida malaaria ning tüüfuse levikut sääskede ja täide vahendusel ·1948 antu keemik Paul Hermann Müllerile Nobeli preemia selle kemikaali, mis oli väga efektiivne erinevate putukate, näiteks lülijalgsete vastu, Nobeli preemia ·Ideaalne insektitsiid ning olude sunnil kasutatakse siiamaani malaaria tõkestamiseks Aafrikas näiteks ·Mõjub putukatele närvimürgina
tootmine on kallis ning selleks on vaja spetsialiseeritud tööjõudu; vajavad küllaltki suurt maa-ala, kui nende abil arvestataval hulgal elektrit toota; pikk tasuvusaeg ilma täiendavate toetusteta; päikeseelementide tootmises käib läbi palju ohtlikke materjale, mis enamasti kasutatakse pooljuhtide pindade puhastamisel. Need kemikaalid on soolhape, väävelhape, lämmastikhape, vesinikfluoriid, 1,1,1-trikloroetaan ja atsetoon; väikese kaldenurgaga paneelidel talvine hoolduskulu suurem ja energiatootlikkus väiksem. [15] 1.5.3.3. Päikesepaneelide puuduse lahendus - kombineeritud energiaprodutseerimisviis Päikesepaneelide miinuseks on nende pikem tasuvusaeg võrreldes tuulegeneraatoritega. Kui kasutada autonoomset elektrisüsteemi, siis meie kliimas on parim päikese- ja tuuleenergia kombinatsioon
annaabi.ee 
