Eesriie.) Kolmas vaatus (Esitelk pidusaalina lühterdatud valgusel. Pidulaud otseti publiku poole. Laua otsas ühel pool esimesena Olovernes, teisel pool Pagoas. Läheduses Juudit lambanahal. Mõned pidulised, muu seas ka Olovernes, õige ülendatud meeleolus.) Olovernes tahab, et Juudit laseks ennast teenindada, ent too tõrgub vastu, et tema enda ümmardaja kannab hoolt ta eest. Olovernes trikitab, et mis saab ss, kui söögipaun ükskord otsa lõppeb, arvab Juudit enesekindlalt, et küll ss jumal talle toidu lauale muretseb. Olovernes satub jälle neiu salapärasest jumalast ahastusse. Mehel on kahju ka sellest, et Nimetu peole ei ilmunud. Teda oldi eile alles rõõmsameelsena nähtud, ent nüüd arvatakse, et keegi on talle ülekohut teinud. Juudit räägib ära loo, mis eile toimus. Räägib, et laulis talle ka Olovernesest. Olovernes tõstab toosti Nimetu auks
Pidev peitusemäng tähendusega, selle võimalikkuski on küsitavaks tehtud. Need on tekstid, millel juba põhimõtteliselt ei saa olla ,,ideaalset lugejat". Krulli luules läbi kõigi muutuste, eri laadide ja keerukate intertekstuaalsete pealisehituste avaldab tugevat toimet üks ja seesama lihtsate aluskujundite komplekt: päike, lill, linnud, tool, laud, käsi jne. 17. Karl-Martin Sinijärve ja Kivisildniku luule. Sinijärv kõige mängulisem autor eesti luules. Trikitab erinevatel tasanditel: sõna, ideed, kujundus, kontseptuaalsed maskid, lüüriline mina. ,,Kolmring", ,,Vari ja viisnurk", ,,Sürway". Kõikide mängude alltasand on keel. Eesti keele erinevate kihistuste sõnad, madal ja kõrgstiil kõrvuti, puhtalt kõla pärast kirjutatud luule, trots väljakujunenud ortograafia vastu (x, y). Tugev Aaviku mõju. Hilisemates kogudes mäng taandub. ,,Artutart ja 39". Mõjutatud vene omaaegsest futuristlikust kirjandusest, eesotsas Majakovskiga (tahtsid keele
annaabi.ee 
