Isegi küllalt suure voolutiheduse korral jääb vabade elektronide suunatud liikumise keskmine kiirus hinnanguliselt 108 korda väiksemaks kui nende kaootilise ehk soojusliikumise keskmine kiirus. Järelikult lisandub vabade elektronide kaootilisele soojusliikumisele elektrivälja rakendamisel nende vaevumärgatav triiv elektrivälja sihile vastassuunas. Sellepärast nimetatakse elektronide suunatud liikumise kiirust ka triivkiiruseks. Triivkiirus ei saavuta kunagi suurt väärtust sellepärast, et elektronid põrkuvad pidevalt metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal.Kui sellise kiirusega liikuv vaba elektron põrkub nüüd metalliiooniga, annab ta sellele osa oma kineetilisest energiast. Selle tulemusel hakkab metalliioon intensiivsemalt võnkuma, metalli temperatuur suureneb. Kui elektriväli on väiksem aatomisisestest
hinnanguliselt 10 8 korda väiksemaks kui nende kaootilise ehk soojusliikumise keskmine kiirus. Järelikult lisandub vabade elektronide kaootilisele soojusliikumisele elektrivälja 9 rakendamisel nende vaevumärgatav triiv elektrivälja sihile vastassuunas. Sellepärast nimetatakse elektronide suunatud liikumise kiirust u ka triivkiiruseks. Triivkiirus ei saavuta kunagi suurt väärtust sellepärast, et elektronid põrkuvad pidevalt metalliioonidega ja elektriväli saab neid segamatult kiirendada ainult kahe järjestikuse põrke vahelisel ajal. Metalliiooniga põrkudes annab elektron elektrivälja mõjul saadud kineetilise energia talle ära, s.t. see muutub ioonide soojusliikumise energiaks. Järelikult – metalli elektriline takistus on põhjustatud vabade elektronide põrkumisest metallioonidega.