laka jõhve. Pahasoovija pidi iga jõhvi keskele sõlme tegema ning valvama, et neile ei langeks kuuvalgust. Sellise teo tagajärjel pidi ehitatavast tulema üks igati õnnetu ja halvasti sõitev laev. Kasuks tuli see, kui ehituse juures oli paarisarv ühe-eesnimelisi ehitusmehi. Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja see järel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut arutati planke 2 – 3 tundi arutuskastis. Valitud laudadest tehti tekk. Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laeva kere oli valmis, lasti see vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks, tehti seda kevadel või suvel vabasse vette. Lauskrannikul aga veeti laev vette varakevadel, kui jää veel kandis. Laeva vettelaskmine oli suursündmus ja toimus talgute korras. Kokku tuli mitusada inimest sadakonna hobusega. Talguliste toidu eest kandis hoolt laeva omanik. Siin ei hoidnud kokku ka kõige ihnem mees
-Ehituskunsti hoiti saladuses (anti edasi isalt pojale) -Vanad meistrid käisid kogemusi hankimas suurlinnade sadamais, kus liikus palju välislaevu. -Uskumustest seoses laevaehitusega. -Laeva emapuu ehk kiil pandi maha kaldal kõige sobivamasse paika. See koht pidi olema natukene merepoole kaldu ja kalda ligidal. -Pärast kiilu mahapanemist pandi paika kaared ja seejärel muljuti kohale plangud. Enne kohalepanekut aurutati planke 2-3 tundi aurukastis Valitud laudadest tehti tekk. -Naadid triiviti tõrvanööriga ja valati pealt pigi täis. Kui laev oli valmis ,lasti ta vette. Põhjarannikul, kus meri läks järsku sügavaks tehti seda kevadel või suvel Lausrannikul aga veeti laev varakevadel, kui jää veel kandis vette. -Laeva vettelaskmine oli suursündmus (pidu,toit,) -Vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne nn. vaake.
annaabi.ee 
