Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82)
saarelt eemale purjetas. Raevunult raksatas Zeus-isa kõu ning välk tabas laeva. Keerlema laineil see lõi, kohe haaratud taevasest leegist. Tõusis väävline suits. Ning vette jo paiskusid sõbrad. [---] Haarasin köie ja ühte sel köitsin kiilu ja masti, istusin neile ja nii maru hukutav mind ajas laineil. [---] Üheksa päeva ma triivisin nii. Tõid kümnendal ööl siis randa mind taevased väed Ogygia saarel. Kalypso seal asub, kaunike nümf kenalokine, hirmutav-võimas. Seitse aastat kooselu Kalypsoga möödusid kreeklaste sangaril kui unes ning ka meie, armsad lugejad, jõuame eepose "Odüsseia" algusesse - sinna, kus faiaakide maa kuninga Alkinoose nooruke tütar Nausikaa sangari rannaliival leiab ja oma isa lossi viib.
annaabi.ee 
