- Triivimine kepitõugete abil otse. Selleks sobib kõva pinnaga järsk sile nõlv. Põikilaskumisasendist paigal lükatakse keppide jõul suusad külgsuunas mäest alla triivima. Mitte kantida! - Triivlaskumine keppide abil põiki. Mitte kantida! - Põikilaskumine vahelduvalt triivimisega. Selleks asendatakse laskumisel põikilaskumisasend põhiasendiga ja viiakse suusad lapiti triivima. Muuta asendit ühel laskumisel mitu korda. - Triivimisele minek põikilaskumisasendist järsul nõlval paigalt kergendusega alla. Hoiduda kantimisest! - Sama harjutus liikumiselt. - Eeltoodud harjutuste kordamine, lõpetades tegevuse suuskade sujuva kantimisega, s.o. triivpidurdusega. Triivimisoskus ei ole eesmärk omaette, vaid on ka suurepärane osavusharjutus, hea juurdeviiv harjutus pidurdamiseks ja pöörete sooritamiseks. Vajalik on nõlva tasandamine vagudest ja vallidest õppuse lõpul. Tüüpilised vead:
Halbadeks pinnasteks loetakse kaljuseid ja kiviseid pinnaseid. Mudases pinnases hoiab Halli ankur hästi, kuid võtab muda külge ja seetõttu tungib peale väljakeeramist uuesti halvasti pinnasesse. Kiviplaadil ankur lihtsalt libiseb, kivisel pinnal võib aga kinni jääda. Ankrukoha usaldatavus oleneb ka pinnase reljeefist. Mugav on ühtlaselt tasane horisontaalne pinnas või laugelt kalda poole tõusev põhi. Viimasel juhul hoiab ankur eriti tugevasti vastu kalda poole triivimisele. Pinnase reljeefi ja iseloomu üle saab otsustada kajaloodi näitude järgi. Pehme pinnas annab laialivalguva riba isekirjutajal, kõva pinnas annab selge reljeefse põhjajoone kujutise. Kahekordne põhjajoon räägib pehme mudase pinnase kihist kõvemal alusel. Laeva ankrusse panemise protsess koosneb ankrusse panekuks ette valmistumisest, ankrupaigale lähenemisest ja manööverdamisest ankrusse jäämiseks ning ankru äraandmisest ja ankruketile välja tulekust.