massid on väiksemad kriitilisest. Kokku nad ületavad kriitilise massi. Pommi lõhkemiseks lähendatakse neid tavalise plahvatuse abil ( see võib toimuda nt pommi kukkumisel). Seejärel toimub ahelreaktsioon ja aatompommi plahvatus. TERMOTUUMAREAKTSIOONID Tuumaenergiat võib saada ka kergete elementide tuumade ühinemise teel. Heeliumi tekkimine vesinikust heeliumi tuum koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist. Ta võib tekkida vesiniku isotoopidest deuteeriumist ja triitiumist. Kui viimaseid lähendada, siis võivad nad sattuda tuuma külgetõmbejõudude mõjusfääri. Selleks, et saavutada see mõjusfäär, peab tekitama kõrge temperatuuri miljonid ja kümned miljonid kraadid. Väga kõrgetel temperatuuridel kulgevaid tuumareaktsioone nim termotuumareaktsioonideks. Tuuma külgetõmbejõud seovad kaks neutroni ja kaks prootoni püsivaks süsteemiks, mis kujutab endast heeliumi aatomit. Kulgeb järgmine reaktsioon, mis saab toimida ainult kõrgete
alakriitilise massiga keha selle tulemusel jääb massi rohkem uraani lagunemisel tekkivaid neutroneid mis kutsuvad esile tuumade lõhenemise tuumade lõhenemine ajaühikus suureneb laviininina vabaneb energia toimub tuumaplahvatus. 197 198 199 Termotuumareaktsioonid Heeliumi süntees vesinikust: 3 H+2 H4 He+1 n 1 1 2 0 1 grammi He tekkimisel deteeriumist ja triitiumist vabaneb 4,2×1011 J energiat, Samasuure koguse saame 10 tonni diislikütuse põletamisel, Selle aluseks ikka endine massidefekt, valemikujul: E=mc2 200 Teller-Ulam vesinikupomm 201 Gaasisegud Kui gaasid omavahel keemilisi ühendeid ei moodusta, siis segunevad nad igasuguses ruumalalises vahekorras tegemist on homogeensete süsteemidega.
seljal kandmise viisi ees on see, et relva saab kiiremini panna kasutamisvalmis. Kinnistage küsimustega ja harjutage, jäädes seistes laadimise asendisse. Sihikud Selgitage: tagumise sihtimisseadeldise sihik on L-tähe kujuline ning seda saab liigutada alt üles. Seadeldise abil saab sihikut asetada 0...300 meetri distantsile (kasutades numbrit 3) ning distantsidele 300...500 meetrit (kasutades numbrit 5). On olemas ka ülestõstetav öösihik, mis on varustatud triitiumist täppidega (kaks täppi taga ning üks triip ees). Öösihikut hoitakse all, kui teda ei kasutata. Kui öösihik on vaja üles tõsta, paigutatakse tagumise sihiku L-tähe kujuline fiksaator keskmisse asendisse (et see moodustaks V-tähe), et see ei segaks öösihiku kasutamist (vt jooniseid 11 ja 12). 8 Kinnistage küsimustega. C. TUNNI LÕPETAMINE Tunni lõpu harjutused. Küsimused jaolt kogu õppetunni kohta.
annaabi.ee 
