on seal vähe. Kaugushüpe näib olevat üsna komplikatsioonideta spordiala, kuid kreeka atleetikas pole ühtki teist valdkonda, mis nii suurel määral kubiseb vastuseta küsimustest. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi - halteere. Mitmeid halteere on leitud väljakaevamistel ja neid kujutavad ka paljud vaasimaalid; mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega, ning üks hiljuti Isthmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaaluvad tavaliselt neli kuni kaheksa naela. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult hüppajaid, kes maandumise ajal hoiavad
aasta kevadel jagas olümpialootus maailma kõigi aegade edetabelis 15.-18. kohta. Kaugushüppe ajaloost Vana-Kreekas Esimesed olümpiamängud toimusid 776 a. ekr ja sellest ajast on olnud kaugushüpe üks seal olevatest spordialadest, kus võisteldi. 708 a. ekr liideti kaugushüpe koos teiste spordialadega viievõistluseks. Kreeka kaugushüppe üks erinevus meie omast seisneb selles, et kreeklased kasutasid käes hoitavaid raskusi halteere. Mõned neist sarnanevad triikraudadega, mõned telefonitorudega ning üks hiljuti Istmoselt leitud halteer on kivisilinder, milles on sõrmede jaoks õnarad. Halteerid kaalusid tavaliselt 1,638 3,276 kilogrammi. Nende otstarve ei ole veel praegugi päris selge. Käes hoitavad raskused abistavad nii kaugus- kui ka kõrgushüppajat sel juhul, kui ta paiskab nad hüppe ajal tahapoole, kuid pole mingeid tõendeid, et kreeka hüppajad seda tegid. Mõned vaasimaalid näitavad tegelikult
annaabi.ee 
