1907 ja 1908 aastate suvede Norra reisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on "Dekoratiivne Norra maastik" Oma tugevasti üldistatud vormikäsitluse ja dekoratiivse stiliseeringuga meenutavad selle perioodi teosed suuresti norralase Edvard Munchi töid. Parimad sümbolistlikus laadis tööd: "Deemon", "Surma viis" ja "Surma lõikus". Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof" Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree. Samuti ka: Oskar Luts, A.H.Tammsaare, G.Suits, Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks: Ulguv koer Triigile meeldis väga ka maastikke maalida: ,,Talvine Tartu Emajõega"
Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Algus Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat.
See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. 1907 ja 1908 aastate suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv "Dekoratiivne Norra maastik" (1908).[3] 19091910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917).
Kuid üle kõige tahtis ta joonistada kui aga kusagil sai, siis kriipseldas ta ikka midagi paberile. Rohkem kui kodunt leidis Triik oma huvidele toetust koolist. See oli endise kreisikooli asemele tekkinud neljaklassiline linnakool Vene tänavas, kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla. Linnakoolis parandas Triik järsult oma käitumist ja hakkas innuga tööle. Triigist kujunes selles koolis erksameelne noormees, kelle huvidering oli laiem ametlikust õppeprogrammist. Tema kunsti- ja kirjandushuvid hakkasid ilmnema juba kooli seinte vahel, leides seal oma aja kohta küllaltki õnneliku kasvupinna. 1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja 5. augustil saatis ta avalduse Peterburi Parun Stieglitzi Tenilise Joonistamise Keskõppeasutusse astumiseks. Selle valiku tegemiseks aitas ilmselt kaasa
annaabi.ee 
