moodustab vabalt langeva püstvoldi. Allääre ja varruka suu palistuse ääres on laisalõng, mis taksitab hargnemist. Peakattest kanti kas kaapkübarat või valget, varrastel kootud mütsi. Kihnu laps Väga väikeste laste riided olid valmistatud ühevärvilise villase või kirjust sitsriidest pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud vastavalt, ehk triibud olid tehtud kitsamalt. Lastele oli Kihnus kombeks õmmelda puuvillasest sitsist mütsid. Tüdrukute müts õmmeldi kolmest detailist, poiste oma viiest. Ehted ja jalanõud Jalanõudena kandsid nii mehed, naised kui ka lapsed pastlaid. Pastlad valmistati parkimata hülgenahast. Pastalde paelad on punasest villasest lõngast palmitsetud. Kõigepealt ristati paelad kanna taga, seejärel ees. Naised kannavad seeliku all taskut, mida kutsutakse kullituks
pistetega. ERMis säilitatakse kümmet Ambla kihelkonnast pärit seelikut. Siin on näidistena toodud: A 564:1931, kogutud Lehtsest Lilli Pohlalt (1861-1930), seelik pärineb arvatavasti 18. ja l9. sajandi vahetusest; A 509:1898, kogutud 1920. aastal Nõmmküla vallast Aru talust Maria Sidroni käest, tehtud arvatavasti 19. sajandi keskpaiku; A 706:32, kudus Leena Laast 19. sajandi esimesel poolel Ambla vallas Kukevere külas Reinu talus. Seeliku triibustikud: A 564:1931 A 509:1898 A 706:32 7 Seeliku voltimine: Põll Põll oli abielunaiste kohustuslik ülikonnaosa, neiud põlle ei kandnud. Põll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et põlleta abielunaine kahjustab põlluviljakust.
annaabi.ee 
