Väga kaunis on «Sweetheart», tema kollaste õite valkjad servad on kergelt kurrulised. Fosteri sordirühma kõrgemate vartega tulbid sobivad hästi ka lõikeõiteks. Suurte tassikujuliste õitega, 2030 cm kõrguste Greigi tulpide õiekattelehed on enamasti tömbitipulised, kergelt koolduvad. Nende lehtedel on enamasti õrnem või tugevam iseloomulik pruunikaspunane triibumuster. Näiteks sordi «Donna Bella» õrnkreemikad õied tulevad eriti kaunilt esile intensiivselt tumepunase triibustiku taustal. Paljude sortide õied on mitmevärvilised: sagedamini punastes toonides õielehtedel hakkavad silma kollased või valkjad servad. Aedades kasvatatakse veel teisigi väga erineva õiekuju ja õitsemisajaga liike, mida enamasti iseloomustavad väikesed, sageli mitmekaupa varrel paiknevad õied. Tuntuimad on kollaste tähtjate õitega hilistulp (T. tarda) ja kohati isegi metsistuv kollane metstulp (T. sylvestris). Batalini tulp (T. batalinii) on väga madal.
(vest), abielunaisel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja Lõuna-Eestile iseloomuli- kud mitmesugused ülevisked(sõba,pallapool). Ülerõivastena pikk kuub, talvel kasukas. (Vill, R ; Põlvamaa rahvarõivad,lk.3) Lõuna-Eesti naise rahvariiete põhiosad 19.sajandil: varrukatega särk, seelik, vöö, põll, tanu, kampsun või liistik, õlakate sõba. Kõigi kolme kihelkonna rõivad esinesid seeliku triibustiku, särgi, põlle ja vöökirjade poolest. Rahvarõivastesse panid meie esivanemad oma ilumeele, näputööoskused, uskumused ja talupojatarkuse. Rahvarõivaid kui sümbolit on põlvest põlve edasi antud tänapäevani. 1.2 Põlvamaa naise rahvariiete komblekt. Naise ülikonna põhiosad olid särk, seelik, vöö, kampsun, osalt liistik, abielunaistel lisaks põll, traditsiooniline peakate ja mitmesugused ülevisked. Üleriidena kasutati pikk-kuube, talvel lambanahkset kasukat
annaabi.ee 
