Kuidas sellist skeemi üle viia hierarhiliseks klassifikatsiooniks, mis meie kõigi juures kujunenud veendumuste kohaselt peaks olema kooskõlas Linné poolt algatatud jaotusega (liigid - perekonnad - sugukonnad - seltsid - klassid, jne.)? Kladistilise metodoloogia kohaselt annab iga fülogeneetilise puu harune- miskoht kaks sõsarklaadi - kaks monofüleetilist rühmitust, mis peavad järe- likult kuuluma samasse süstemaatika kategooriasse (mõlemad on sugukonnad, alamsugukonnad, triibused, perekonnad või midagi muud). Üksteise järel pai- gutunud harunemispunkte on aga nii palju, et linneeliku hierarhia kategoo- riaid lihtsalt ei jätku. Algul püüti sellest üle saada kategoorianimetus- test hoopiski loobumisega, asendades need numbritega. See süsteem ei saa- nudki aga pooldamist leida. Praegu kasutatakse teist, linneeliku süsteemiga kompromissi taotlevat võimalust. Kujutleme ühte fülogeneesipuu haru (klaa-
õiguslikterritoriaalselt kaheks piirkonnaks: 1) Rooma riigile kuuluv maa Ager Romanus. 2) Ühiskondlik maa Ager Publicus. Kuulus õiguslikult Rooma kodanikele kollektiivselt, reaalselt küll kindlatele isikutele, aga seda jagati kodanikele välja. Kuna sellest maast said suure osa endale plebeid siis see parandas nende eluolude olukorda Pärast seda kui Apenniini poolsaar oli vallutatud jagati haldusüksused kolmeks. 1) Triibused. Nende territoorium oli kindlaks määratud, leidus nii Rooma linnas kui ka väljaspool 2) Rooma kolooniad. Rajati eeskätt Itaalia rannikualale, rajati põhiliselt strateegilistesse kohtadesse. Elanikud said täielikud kodanikuõigused ja koloonial oli piiratud võimuga omavalitsus viis läbi preetor. 3) Munitsiipiumid. Endised iseseisvad linnriigid mis liideti Roomaga, aga elanikele anti kodanikuõigused. Munitsiipiumi elanike puhul oli eripära see,
annaabi.ee 
