http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Triiase jooksul ning omasid tähtsat
asustas suur arv erinevaid terapsiidide perekondi. Kahjuks on Permi therapsiidide fossiilide esindatus mujal maailmas üpriski kehv. Massiline väljasuremine Permis 12 Paleosoikum lõppes väljasuremislainega, mis on arvatavasti Maa ajaloo suurim. See oli esimene suur välja suremine, peale selgroogsete ilmumist maismaaelustiku hulka; maismaa selgroogsed olid ka põhilisteks ohvriteks. Peaaegu 20 maismaa - terapsiidide perekonda ei pidanud Triiaseni vastu. Terapsiidide väljasuremine ei toimunud ühe järsu sündmusena, tegelikult leidsid aset mitmed väljasuremislained, kus kõige suuremaid kaotusi kandsid suuremad loomad, ning uued eluvormid arenesid väiksemakasvulistest ellujääjatest. On arvatud, et väljasuremine toimus klimaatiliste muutuste tagajärjena, mis muutsid taimekooslusi trapsiidide söögiahela alustes. Kuigi me teame, et Perm oli tõesti taimestikuliste muutuste aeg, ei ole
meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770 m). Pinnakate Hilis-Devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni Kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete järgi on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. Permist Triiaseni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgnevate järeldusteni: Põhja-Eesti alal oli Karboni ajastul 4001000 m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati Permi ja Triiase ajastul. Juurast Paleogeenini toimus maapinna tasandumine. Maismaale kujunes Paleogeeni lõpus jõgede võrgustik, millest on tänapäevani säilinud mattunud orud ja tänapäeva maastikul välja paistvad ürgorud. Hiljem on maapinda jääaegadel pealetungivate
annaabi.ee 
