Joonistame - kraadi kolmnurgale juurde teise samasuguse. Kuna tekkinud kolmnurk on võrdkülgne, siis tema servad on võrdsed. Järelikult on pool külge jagatud terve küljega ehk 0,5. Kuna kraadile vastav ringjoone osa on täpselt kolmandik kogu ringjoonest, võimegi öelda, et ülemises neljandikus veedate kolmandiku kogu- ajast. Päris hea tehing! Meelde jätta võiks sellest peatükist aga hoopis seda, et trigonomeetrilistele funkt- sioonidele võibki läheneda ka hoopis ringliikumise vaatevinklist! 233 Kraadid ja radiaanid Perioodilised funktsioonid Seni oleme hoidunud arutelust, kuidas nurka peaks mõõtma – kas seda oleks tar- gem teha kraadides või radiaanides
2 -4 -3 -2 -1 1 2 3 4 x - 2 Joonis 1.21: funktsioon y = arctan x Avaldades v~orrandist y = tan x muutuja x, saame x = arctan y + n, n Z. Vahetades t¨ahistuse, saame funktsiooni y = tan x l~opmatult mitmese p¨o¨ordfunktsiooni y = arctan x+n, n Z, mida t¨ahistataskse y = Arctan x. Lisame juba vaadeldud trigonomeetrilistele funtksioonidele veel neljanda y = cot x. Graafik on esitataud joonisel 1.22 Eraldame funktsioonist y = cot x v¨alja haru m¨a¨aramispiirkonnaga (0; ). Sellel harul vastab igale y (-; ) v¨a¨artusele u ¨ks muutuja x v¨a¨artus. Seda funtksiooni t¨ahistatakse x = arccot y. P¨arast t¨ahistuse muutmist on funkt- siooni y = cot x, x (0; ) p¨o¨ordfunktsiooniks y = arccot x. Selle funktsiooni m¨a¨aramispiirkond X = (-; ) ja muutumispiirkond Y = (0; ).
annaabi.ee 
