*Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine.
aine. Kristalne P4O10 on molekulvõrega ühend, kus molekulid asuvad kristalvõre sõlmpunktides. Ta on sööbiv ja erakordselt hügroskoopne, mis seob tugevasti õhuniiskust ja vett ka teiste ainete koostisest. Seepärast võivad orgaanilised lahustid ja paber kokkupuutel fosfor(V)oksiidiga süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. PH3 fosfaan (fosfori vesinikuühend) Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga, väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O --> 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega
kompleksühendid. Ksenoonheksafluoriid (XeF6) on kristalliline värvuseta aine (sulamistemperatuur 48ºC). Toatemperatuuril püsiv XeF6 molekul on moonutatud oktaeedri kujuline sp3d2f hübridiseerunud (molekul on viisnurkse bipüramiidi kujuline, mille ühes tipus on vaba elektronpaar). XeF 6 on keemiliselt väga aktiivne. Ksenoonoksotetrafluoriid on värvuseta vedelik, mis külmub 40ºC juures. XeO3 on väga plahvatusohtlik valge mittelenduv aine (DH298=401,7 kJ/mol, mille molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta moodustub kergesti XeF 4, XeF6, XeOF4 hüdrolüüsil, näiteks niiske õhu toimel nendesse ühenditesse. XeF 6 ksenoonoksotetrafluoriid, 5 -trioksiid ja (IV) hüdroksiid on happelised ühendid, eriti XeO 3 ja Xe(OH)6, mis leelistega moodustavad oksoksenaate (VI) (XeO3+ Ba(OH)2= BaXeO4+ H2O, Xe(OH)6+ 3Ba(OH)2= Ba3XeO6+ 6 H2O). Vee liias läheb nende hüdrolüüs lõpuni ning
Ta lahustub hästi benseenis, süsinikdisulfiidis ja teistes lahustes ning reageerimisel veega annab ta fosforishappe: P4O6 + 6H2O _ 4H3PO3 Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape ja fosfaan, kuigi võiv moodustuda vähesel määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O _ 3H3PO4 + PH3 Lisaks reageerib P4O6 ka hapete, halogeenide ja väävliga. P4O6 molekuli struktuur. FOSFORI VESINIKUÜHENDID PH3 fosfaan Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga,väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. PH3 molekuli struktuur. Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O,mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad,redutseerides metallisooladest välja vaba metalli:
P4O6 + 6H2O 4H3PO3 Kuuma veega reageerimisel tekib põhiliselt ortofosforhape ja fosfaan, kuigi võiv moodustuda vähesel määral ka fosforit: P4O6 + 6H2O 3H3PO4 + PH3 Lisaks reageerib P4O6 ka hapete, halogeenide ja väävliga. P4O6 molekuli struktuur (Joonise allikas: http://www.3dchem.com/inorganics/P4O6.jpg ) FOSFORI VESINIKUÜHENDID PH3 fosfaan Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga, väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. PH3 molekuli struktuur (Jooniseallikas: http://vpl.ipac.caltech.edu/spectra/ph3.htm ) Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O, mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega
*Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon 2s ja 2p orbitaalide segunemine.
*Kolm elektronpaari paigutuvad kolmnurgakujuliselt ühele tasandile. Nelja aatomi korral on molekul trigonaalne (kolmnurkne) tasandiline. Kui aatomeid on kolm ja ükselektronpaaridest on vaba elektronpaar, on molekul nurkjas. *Neli elektronpaari paigutuvad tetraeedriliselt. Vastavalt vabade elektronpaaride arvule võib molekul olla kas nurkjas, kolmnurkne püramidaalne või tetraeedriline. *voos või kuus elektronpaari paigutuvad vastavalt trigonaalse bipüramiidi ja oktaeedri kujuliselt. Teades kuju võib teha ennustusi selle dipoolmomendi kohta. 50. Valentssidemete teooria – keemiline side moodustub aatomite lähenemisel ja orbitaalide kattumisel. Kattumise tulemusena tekivad uued (teistsugu kuju ja energiaga) orbitaalid, mis võimaldavad elektronidel paigutada enegreetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Näitab ära hübridisatsiooni. Hübridisatsioon – 2s ja 2p orbitaalide segunemine.
- Seriin-proteaasid on homoloogid, kuid erinevad mõnevõrra triaadi jääkide paiknemise poolest - Ensümoloogid on siiski kokku leppinud triaadi jääkide numeratsiooni osas, tähistades neid selguse mõttes ühtviisi: His-57, Asp-102, Ser-195 Mehhanism: Asp-102 rolliks on ainult orienteerida His-57 His-57 toimib nagu üldine alus ja hape Ser-195 moodustab kovalentse sideme peptiidiga, mida ta lõikab Kovalentse sideme moodustamine viib trigonaalse C tetraeedriliseks C Tetraeedriline oksüanioon-vaheühend stabiliseeritakse H-sidemetega Gly-193 ja Ser- 195 amiidrühma vesiniku ja substraadi karbonüülrühma hapniku vahel 3. Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted. Näiteid erinevate ensüümide katalüüsimehhanismidest: aspartaatproteaasid, lüsotsüüm. Paljud ensüümid vajavad metalli ioonide juuresolekut maksimalse aktiivsuse saavutamiseks.
Fosfaanid tekivad surnud kudede lagunemisel, õhus süttivad (tulukesed kalmistutel). Tuntakse ka hulganisti orgaanilisi fosfaane üldvalemiga RnPH3-n, ku R – org. radikaal, n = 1 - 3 - Halogeenidega Fosfori halogeniide – väga palju peam. järgm. tüübid (seeriad): 1) trihalogeniidid PHal3 2) pentahalogeniidid PHal5 (Hal on F, Cl, Br) 3) segahalogeniidid, näit. PClF2, PCl2F3 4) oksü- (POHal3) ja tio- (PSHal3) halogeniidid 5) P(II)-halogeniidid, näit. P2Cl4, P2I4 PHal3 – molekul trigonaalse püramiidi kujuline (aatom P püramiidi tipus) P - Hal sideme pikkus reas PF3 → PI3 suureneb molekulide polaarsus - “ - väheneb sulamistemp. - “ - kasvab PCl3 - õhus suitsev värvitu vedelik,mürgine hüdrolüüsub vees lahustub paljudes org. lahustites kasut. orgaanil. sünteesis PCl5 (fosforpentakloriid) – tahke, värvitu (roheka varjundiga)
annaabi.ee 
