Rahvaetümoloogia Eristatakse kaht tüüpi rahvaetümoloogiat: 1) rahvaetümoloogia ilma formatiivimuutuseta, kus toimub ainult tähenduse kohandamine, nt. helikopter tegelik päritolu kr. helix ’keere, spiraal’ + pteron ’tiib; lend’; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega - tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus, nt. prahilaev (keskalamsks vracht ’veos, last, veetav kaup’) Sõnaväljad • Mõiste sõnaväli pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). • Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane – nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt tugevam kui nt. sõnadel buss, riik, sinine. • Sõnaväljadel on vormi- ja sisukülg. Sõnamoodustus leksikoloogia osana
võiv lennuaparaat'; 2) rahvaetümoloogia koos formatiivimuutusega tähendusmuutusega kaasneb ka häälikkuju muutus. See toimub sageli siis, kui mingi tüvi keeles vananeb, ei ole enam tähenduslikult läbipaistev. Nt eesti keeles prahilaev (vracht (keskalamsks) 'veos, last, veetav kaup'). Rahvaetümoloogilised protsessid puudutavad eriti sageli võõrsõnu, mis ei pruugi keelekasutajate jaoks olla motiveeritud tähendusega. Sõnavälja mõiste pärineb 1931. aastast Jost Trierilt, kes kasutas seda tähenduselt seotud sõnade keelesisese struktuuri tähistamiseks (eristus leksikaalsete üksuste sisust lähtudes). Nt kuuluvad tähenduslikult kokku auto, buss, mootorratas; sinine, punane, kollane nende omavaheline paradigmaatiline seos on tunduvalt tugevam kui nt sõnadel buss, riik, sinine. Trieri käsitluse kohaselt on tegelikkus meile antud keele vahemaailma kaudu. Iga keel liigendab tegelikkust omal viisil. Sõnavara ei ole seetõttu käsitatav kui varamu
annaabi.ee 
