Palju Reaalkooli õpilasi läks Kaitseliitu. Algas Vabadussõda. Ajutise Valitsuse peaminister K. Päts otsustas luua kooliõpilastest sõjaväelise roodu, Tallinna Kooliõpilaste Roodu. See loodi pealinna sisemise julgeoleku tagamiseks ja tagavaraväeosadeks rindel. Kohale tuli 284 õpilast, nende hulgas ka realistid. Vabadussõjas kaotasid elu Tallinna Reaalkooli õpetaja Anton Õunapuu ja õpilased Gunnar Dobka, Eugen Seeberg, Artur Sisask, Harald Triegel. Oma tegevusega on Anton Õunapuu pannud aluse enamusele sõjalistest organisatsioonidest Tallinnas. Tema ja nelja realisti ja kõigi Tallinnast Vabadussõtta läinud õpilaste ja õpetajate auks seisab Reaalkooli kõrval monument, tänaseni ainsam Vabadussõja monument Tallinnas.
25. veebruar peeti Ajutise Võimu koosolek Reaalkooli direktori kabinetis. ...järgnes Sakslaste okupatsioon. Novembris, 1918. Oma Kaitse baasil loodi Kaitsellit. Kaitseliitu hakkas juhtima Johann Pitka. ÕN ühines Kaitseliiduga. Kaitseliidu ülesanne oli korar hoidmine. 28. nov. Algas Vabadussõda. Narva alla olid jõudnud vabatahtlikud, kaitseliitlased. Alla 1000 kaitsja, 200 õpilast, ~80 neist oli Narvast. Ülejäänud mujalt. Toimusid taandumislahingud. Hukkus Harald Triegel, kes käis Jänedal koolis. Ta langes 8 dets 1918 Järve lahingus. 16.dets.1918 Tallinna Koolipoiste rood. Kokku oli seal 284 õpilast, kõik reaalikad olid seal, kuid kõik eriväedes. Kõige rohkem realiste oli soomusrongil nr 2. Hüüdlause oli soomusrongi ,,Üks kõikide, kõik ühe eest". Tallinna Reaalkooli õpilasi sõdis 100tk, neist 4 hukkus. 100st 38 said vabadusristi. 21 inimest üle Tallinna olid 38st. Anton Õunapuu
uudne mäng basket-ball. On põhjust siinkohal nimetada korvpallimängu pioneere Eestis nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a
annaabi.ee 
