Minua arvates on üheks tähtsamaks liiklusvahendiks laev. Lisaks on meritsi võimalik ka tõhus kaubavahetus. Alates 18.- 19. sajandi tööstusrevolutsioonist on tehnika ja tehnoloogia kiire areng muutnud tundmatuseni inimühiskonna kõiki valdkondi. Puutumata pole jäänud ka meretransport ja laevaehitus. Esimesed laevad olid puidust ning liikusid inimjõu abil või siis kasutati tuuleenergiat. U 600eKr ehitati esimesed kolme aerureaga laevad ehk Trieerid, mis said klassikalise Antiik-Kreeka võimsaimateks sõjalaevadeks. Sõudjaiks olid pinkide külge aheldatud orjad, kellele lahingu ajaks puupunnid suhu pandi, et nad haavata saades ei röögiks. Sõudmisel oli tähtsaimaks innustusvahendiks piits, rütmi aitas hoida trumm. Laialtlevinud laeva olid Galeerid, aerude ja purjede abil liikuv puidust sõjalaev, millel oli 1-2 ladinapurjedega masti ja enamasti 16-32 paari ühes reas paiknevat aeru. Galeerid olid 7.-18
müntidena. · Drahm kasutusel müntidena. · Miin kasutusel hõbeda kaaluühikutena. · Talent kasutusel hõbeda kaaluühikutena. Merendus. Kreeklased võtsid kasutusele uue laevatüübi trieer tänu millele valitsesid nad antiikaja lõpuni maailmameredel. Trieerist täiuslikum laev oli alles Viikingite laev. Uuel laeval oli 3 kihti sõudjaid, kasutati ka ristkülikukujulist purje. Trieerid jagunesid: · Sõjatrieerid sihvakad, kitsad, kiire käiguga, hästi manööverdatavad, kerged, küljes oli rauast ramm, millega purustati vastase laevu. · Kaubatrieerid raske, aeglane, suur mahutavus. Kreeka laevad saavutasid merelahingutes ülekaalulisi võite. Pentekonteer oli spetsiaalne kaubalaev 50 aeruga, palju suurem kui kaubatrieer. Kasutati pikematel retkedel, oli stabiilsem kui trieer. Tekkisid professionaalsed meremehed
annaabi.ee 
