Õiguse formaalsed määratlused vastanduvad materiaalsetele. Formaalsed seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. Sisu jääb tagaplaanile. 1.5. Õiguse idee Õiguse idee kolm põhielementi: 1. õiglus See on inimeste kooselu põhiväärtus. Õigluse nõue võiks olla nt "igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: ius commutativa ehk võrdsustav (realiseerub eraõiguses) ja ius distributiva jaotav (av-õiguses). Iustitia cernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis, kui igaüks saab oma (Aristoteles) 2. õiguslik garanteeritus (õiguskindlus) Peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik. Võrdsustava õigluse puhul tuleb sarnased kaasused õigusega sarnaselt reguleerida; jaotava õigluse puhul peab arvestama põhimõttega – igaühele oma. 3. eesmärgipärasus
est). Õiguskord sisaldab kahte liiki õiglust: võrdsustavat (iustitia distributiva) ja jaotatavat (iustitia communitiva). Võrdsustav õiglus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas, nt kahjude hüvitamine. Jaotatav õiglus realiseerub valdavalt riigi ja kodaniku suhtes (igaüks saab selle osa, mis on talle ette nähtud). Aristotelese seisukohalt esitab õiglus õigusele nõude ’igaühele oma’, mitte nõuet ’igaühele võrdselt’ (iustitia ernitur in suum cuique tribuendo – õiglust viiakse ellu siis kui igaüks saab oma). Õiguskindlus: — võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine valdavalt tema rakendamise kaudu, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Iustitia distributiva puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Iustitia communitiva puhul peab saama arvestada põhimõttega ’igaühele oma’ ja
annaabi.ee 
