Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest. Vastumõju aksioom- 2 keha mõjutavad teineteist samamõjusirete omavate võrdvastupidiste jõududega (Päike ja Maa) Varignon´teoreem- annab võimaluse määrata jõu suurust/asukohta Ma(R)=Ma(Fi) Veerev hõõrdumine- Pinnakaredus ei märgi rolli, ratastega. Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub
Superpositsiooni aksioom- tasakaalus olevate jõudude lisamine kehale või ära jätmine ei mõjuta keha tasakaalu. Tasakaalu aksioom- 2 abso. jäigale kehale rakendatud jõud on tasakaalus, kui neil on ühine mõjusirge ja on võrdvastupidised Taustsüsteem- tingmisi liikumatud kehad, mille suhtes on otsustatud määrata keha asend ruumis Teo.mehaanika-uurib absol jäikade kehade liikumist/paigalseisu, neile rakendatud jõudude toimel. Triboloogia- teadus hõõrdumisest. Vastumõju aksioom- 2 keha mõjutavad teineteist samamõjusirete omavate võrdvastupidiste jõududega (Päike ja Maa) Varignon´teoreem- annab võimaluse määrata jõu suurust/asukohta Ma(R)=Ma(Fi) Veerev hõõrdumine- Pinnakaredus ei märgi rolli, ratastega. Abs. jäik keha- 2 punkti vaheline kaugus kehas ei muutu Descarte võttis kasutusele koordinaatteljestiku, taustsüsteemi uurimiseks Elastne keha- välisjõudude mõjul keha kuju muutub
Metanool mahu% max 3 Etanool mahu% max 5 Isopropanool mahu% max 10 Isobutanool mahu% max 10 Tertsiaarne butüülalkohol mahu% max 7 Eetrid mahu% max 15 Muud O-ühendid mahu% max 10 2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon
liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalitehnikaga, tehnohooldusega. Hõõrdekaod sõltuvad hõõrdumise liigist ja neid iseloomustab hõõrdetegur. Vt. joonis Eristatakse liugehõõrdumist ja veerehõõrdumist. Liugehõõrdumine tekib mikrokonarate haardumisest ja mikrokonarate vahelisest adhesioonist.
EESSÕNA Kulumine on üks peamisi põhjusi, mis määrab masinate ja mehhanismide tööea Kulumise tekitatud kahju kogu maailma majandusele hinnatakse sadadesse miljarditesse dollaritesse aastas. Kulumisest tekitatud kahju erinevate kulumisliikide järgi hinnatakse järgmiselt: abrasiivkulumist (50% kogukahjust) hõõrdekulumist (15%), erosioonkulumist ( 8%), frettingust (8%), keemilist (5%). Kulumisliike on käsitletud loengukonspektis: I.Kleis ,,Triboloogia lühikursuses" 1996. Siinkohal on toodud ainult lühike informatsioon nende kulumisliikide kohta, mida käsitletakse käesolevas loengukonspektis. Kulumise negatiivse mõju vähendamiseks kasutatakse mitmeid viise. Üheks võimaluseks on uute kulumiskindlate materjalide kasutamine. Viimasel ajal on loodud rida komposiitmaterjale, kus püütakse arvestada kulumisega kaasnevaid protsesse. Kõige suurema kulumiskindlusega on kermised, volfram- , titaan- ja kroomkarbiidi baasil
Tegeliku pinna definitsioon on antud standardis ISO 14660-1 ning selle järgi on selleks tegelikult eksisteerivate füüsikaliste omaduste kogu, mis eristab objekti keskkonnast. Pinnale on iseloomulik mehaanilistele omadustele lisaks ka väljad,nt elektromagneetiline. Pind on oluline objekti toimimisele ning ca 90 % toodete riknemisest on seotud pinnaga, nt väsimuspururnemine, stress korrosioon, kulumine, korrosioon, erosioon jne. Pinna ja pinna lähedaste nähtuste uurimisega tegeleb triboloogia. Joonisel kujutatakse pinda ideaalsena ning see kattub mõistega nominaalpind. Iga tegelik pind omab iseloomulikku jälge ning seal on palju teravikke ning süvendeid, mis omavad iseloomulikke kuju, mõõtmeid ja vahemaad. Töötlemine mõjutab ka pealispinna aluseid kihte, millest võib eristada: - oksiidide kiht, paksusega mõned nanomeetrid; - topograafiline kiht,millemoodustab sisuliselt tööriist; - plastselt deformeeritud kiht töötlemise tulemusel;
annaabi.ee 
