10. Geodeetilised võrgud. Riigi geodeetiline põhivõrk, (miks seda on vaja?) Mõõdistamisvõrk. Geodeetiline võrk so. maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel. Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide vahekaugus on keskmiselt 15 km. Punkti tsentri tüübi määrab Riigi Maa-amet. Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Selleks, et
eeskätt kvantitatiivset ja kvalitatiivset, mis täiendavad ja tõendavad Tõlke uurimine 163 üksteist ning aitavad esile tuua nõrki kohti või parandada puudujääke. Nii täiendavad näiteks tõlkimisprotsessi uurimisel üksteist tõlgitud tekst (pigem kvalitatiivne), klahvivajutuste salvestused (kvantitatiiv- ne) ning intervjuu tõlkijaga (kvalitatiivne). Selliselt trianguleeritud uurimuse puhul räägitakse ka metodoloogilisest triangulatsioonist (nt Jakobsen 2006). Kui kasutatakse sama meetodiga saadud eri tüüpi andmeid, nt valmistõlge ning tõlkimise ajal salvestatud klahvivajutused või silmaliigutused, on tegemist andmete triangulatsiooniga (Carl et al. 2011). Mõlemal moel lisab see uurimusele usaldusväärsust ning aitab tõlkimise ajal toimuvat paremini mõista. Tõlkija uurimine Kuigi tõlkija ja tõlkimisprotsessi uurimist käsitletakse ka eraldi, on nende eristamine sageli keeruline, sest kui vaatluse all on
annaabi.ee 
