alal. Avaldas üle 30 publikatsiooni astronoomia, geodeesia ja gravimeetria alal, oli esimese geodeesiaõpiku autor (1942). Juhtis Baltimaade gravimeetrilise võrgu arendamise töid. Korraldas Eesti Sõjavägede Staabi topohüdrograafia osakonna ülesandel Eesti triangulatsioonipunktide geograafiliste koordinaatide mõõtmisi. Osales päikesevarjutusega seotud ekspeditsioonidel. Vladimir Paavel (1900-1958) 1925-1935 töötas Saksamaal ehitusfirmades vesiehitiste ja kanalisatsiooni rajamise insenerina. Saksamaal Balti Ülikooli (Hamburgis) rajajaid, professor ja prodekaan 1945- 1949.
(Potter, Treikelder 2011) 2 Liivimaa triangulatsioon ja Liivimaa üld- ja spetsiaalkaart 1816. aastal võttis Tartu Ülikooli vilistlane ja professor Wilhelm Struve maamõõdutööde põhistamiseks kasutusele triangulatsiooni – maapinna punktide kõrgusvahe määramiseks kaldkiirega mõõdeti vertikaalnurgad, milleks kasutati ka baromeetrilise nivelleerimise viisi. Struve määras Liivi- ja Eestimaa kubermangus triangulatsioonipunktide absoluutkõrgused merepinna suhtes. Tema koostatud on ka esimene (1844) Liivimaa kubermangu kõrgussuhete kaart, mille hulgas oli ka Tartu tähetorni peaukse lävepaku kõrgus, millest sai Lõuna-Eesti nivelleerimistööde lähtekõrgus. Struve esitas ka 1862 aastal Vene Geograafia Nõukogule ühtsel lähtekõrgusel põhineva riikliku kõrgusvõrgu rajamise projekti. (Potter, Treikelder 2011) Kuna Mellini Liivimaa atlas ei olnud piisavalt geomeetrilise täpsusega otsustas Tartu
annaabi.ee 
